'''Adrakohus''' ehk '''Haagikohushaagikohus''' (rahvakeeles ka ''aakreht'' või ''haagreht'') oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu õlessandeidülesandeid ning moodustati [[Liivimaa]]l 15. sajandi esimesel poolel ning [[Eestimaa]]l 16. sajandi alguses.
Adrakohtud tegutsesid Liivimaal kuni [[Sillakohus|Sillakohtutesillakohtute]] asutamiseni [[1668]]. aastal ning Eestimaal kuni [[1888]]. aastani.
Adrakohtud, kui madalama astme kohtute ülessandeks oli esialgu põgenenud [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Hiljem lisandus nendele ülessanneteleülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus esitades materjalid [[Maakonnakohus|Maakonna]] või Alamkohtule ning kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine. 19. sajandil lisandus Adrakohtute ülessannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.
Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohuringkondadeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
