Vikipeedia

Eesti omavalitsuste haldusreform: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Eesti omavalitsuste haldusreform''' oli [[haldusreform]], mille käigus toimusid Eestis [[2017]]. aastal [[kohaliku omavalitsuse üksus|kohalike omavalitsuste]] vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise 213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda),<ref name="Az6aE" />,<ref>[https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/kohalikud-omavalitsused-ja-haldusreform/eesti-kohalike-omavalitsuste-loetelu Eesti kohalike omavalitsuste loetelu], Eesti kohalike omavalitsuste loetelu, 01.01.2019 seisuga</ref>.
 
Haldusreformi käigus muudeti paljude külade nimesid (enamik neist Saare- ja Võrumaal) sellepärast, et samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref name="j0Kal" /> Kokku muutus 50 küla nimi, 9 küla kadus täiesti pärast liitmist mõne teise külaga.<ref name="raMgx" />
6. rida:
 
== Haldusreformi eesmärk ==
[[2015|2015]]. aasta]] [[aprill]]is ametisse astunud [[Taavi Rõivas]]e teise valitsuse 2015–2019 tegevusprogramm kajastas muuhulgas [[Eesti valitsus|valitsuse]] kavatsust viia läbi [[haldusreform]].<ref name="dl1em" /> [[2016|2016]]. aasta]] [[märts]]is valitsuse heakskiidu saanud [[haldusreformi seadus]]e [[eelnõu]]ga määras valitsus kriteeriumi, mille kohaselt seaduse vastuvõtmisel peab [[omavalitsus]]te elanike arvu alampiir olema 5000 elanikku, kuid valitsuse eesmärk oli jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.<ref name="7JCvW" />
 
Vabatahtlike ühinemiste ja sundliitumiste tulemusena jäi 213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 [[linn]]a ja 64 [[vald]]a). Muutusid ka paljude [[küla]]de nimed, kuna ühes ja samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref name="Vy3vP" />
12. rida:
Haldusreformi eesmärk, mis pandi haldusreformi seadusse kirja, on [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] võimekuse kasv, kuna nende võimekus oli erinev oma finantspotentsiaali, ametnike arvu ja teenuste pakkumise osas, mistõttu oli mõni omavalitsus selgelt võimekam kui teine.
 
2017. aasta haldusreformi laialdasemaks eesmärgiks on arendada ja muuta kohalike omavalitsusi viisil, mis võimaldaks neil pakkuda elanikele paremaid teenuseid, olla piirkondlikult kohalike omavalitsuste seas konkurentsivõimeline ning täita seadusest tulenevaid ülesandeid iseseisvalt. Eelöeldust on hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuste juhtimise tõus ning kohaliku omavalitsuse suurem võimekus suunata oma piirkonna arengut. Haldusreformi fookus oli põhiliselt suunatud kohalike omavalitsuste ümberkujundamisele, kuid [[reform]]ist saavad kasu ka [[Maavalitsus|maavalitsused.maavalitsus]]ed.<ref name="7rYSw" />
 
Seatud eesmärkide ja haldusreformi koosmõjus soovitakse jõuda järgmise tulemini: KOVi rolli suurenemine ühiskonnaelu korraldamises; KOVi kompetentsi kasv; kohaliku [[Esindusdemokraatia|esindus–esindus- ja osalusdemokraatia]] tugevnemine ning omavalitsusüksuste [[Territoriaalne terviklikkus|territoriaalsuse terviklikkus]] ning loogilisus.<ref name="WGFhR" />
 
== Haldusreformi seaduse vastuvõtmine ==
42. rida:
* ühinevad vähemalt kaks loogilise terviku moodustavat kohaliku omavalitsuse üksust, mille pindala on kokku vähemalt 900&nbsp;km ja milles elab [[Rahvastikuregister|rahvastikuregistri]] andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku
* omavalitsusüksus moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumidest või nende osadest, milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku
* omavalitsusüksus on [[mereline saarvald]], mis hõlmab saare territooriumi tervikuna, kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist
* moodustamisel oleva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv vastas rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vasta 2017. aasta 1. jaanuari seisuga enam sellele kriteeriumile.<ref name=":0" />
 
=== Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste planeeritud ajakava ===
 
* '''01.01.2017–15.07.2017''' Vabariigi Valitsuse poolt ühinemiste ettevalmistamine, algatamine ja lõplik otsustamine <ref name=":1" />
* '''15.02.2017''' Vabariigi Valitsuse ettepanek omavalitsustele ühinemiseks <ref name=":1" />
* '''15.05.2017''' Omavalitsuste tähtaeg Vabariigi Valitsuse ettepanekule arvamuse esitamiseks <ref name=":1" />
* '''15.06.2017''' Tähtaeg omavalitsuste valimistoimingute tegemiseks <ref name=":1" />
* '''15.07.2017''' Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (vähemalt 90 päeva enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi) <ref name=":1" />
* '''15.10.2017''' Kohalike omavalitsuste volikogude valimised, ühinemiste jõustumine volikogu valimiste tulemuste kinnitamisega <ref name=":1" />
 
=== Kinnitatud Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised ===
 
* [[Lääne-Harju vald]] [[Harju maakond|Harjumaal]] <ref name=":2" />
* [[Hiiumaa vald]] [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] <ref name=":2" />
* [[Alutaguse vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] <ref name=":2" />
* [[Lüganuse vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] <ref name=":2" />
* [[Kohtla-Järve]] [[Viivikonna linnaosa]] linnaosa üleandmine [[Vaivara vald|Vaivara vallale]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] <ref name=":2" />
* [[Järva vald]] [[Järva maakond|Järvamaal]] <ref name=":2" />
* [[Väike-Maarja vald]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] <ref name=":2" />
* [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] <ref name=":2" />
* [[Rapla vald]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] <ref name=":2" />
* [[Saaremaa vald]] [[Saare maakond|Saaremaal]] <ref name=":2" />
* [[Peipsiääre vald]] [[Tartu maakond|Tartumaal]] <ref name=":2" />
* [[Kambja vald]] [[Tartu maakond|Tartumaal]] <ref name=":2" />
* [[Tartu vald]] [[Tartu maakond|Tartumaal]] <ref name=":2" />
* [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] [[Tartu maakond|Tartumaal]] <ref name=":2" />
* [[Otepää vald]] [[Valga maakond|Valgamaal]] <ref name=":2" />
* [[Võru vald]] [[Võru maakond|Võrumaal]] <ref name=":2" />
* [[Setomaa vald]] [[Võru maakond|Võrumaal]] <ref name=":2" />
 
== Vaidlustamine ==
87. rida:
Ühinenud omavalitsus ei saa pöörduda ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsuse, kes on ühinenud omavalitsuse üldõigusjärglane, vastu kaebusega kohtusse.
KOV elanikel ei ole ühinemislepingu täitmise suhtes subjektiivseid õigusi, seetõttu ei saa elanikud pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks ühinemislepingu punktide täitmata jätmise korral halduskohtusse.
Ühinemislepingu täitmise üle on võimalik teha järelevalvet sisekontrolli korras näiteks KOKS § 48<ref name="HpEU3" /> alusel moodustatud volikogu revisjonikomisjonil. Haldusjärelevalvet saab [[Vabariigi Valitsuse seadus]]e (VVS) § 85 järgi ühinemislepingu täitmise üle teostada maavanem, alates 1. jaanuarist 2018 [[Justiitsministeerium]] VVS § 59 lõike 1 (Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle) ja § 753 alusel.<ref name="n9HFg" />.
 
=== Vaidlustamine praktikas ===
97. rida:
*[[Luunja vald|Luunja valla]] (4251 elanikku) liitmiseks [[Tartu]] linna ja [[Tähtvere vald|Tähtvere vallaga]] (Tartu linn, 99 503 elanikku)<ref name="8OO7M" />
 
Näiteks saab tuua [[Loksa vald|Loksa]] ja [[Kuusalu vald|Kuusalu]] vallad. Piirkondlik komisjon leidis, et puudub ühtekuuluvustunne, vaatamata mitmetele koostöö algatustele ei ole toimivat sidusust ning kaks omavalitsust ei ole seni integreerunud terviklikuks teenuspiirkonnaks ja asustussüsteemiks.<ref name="rXaYb" />. Lisaks esitasid mitmed vallad taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruste punktide põhiseadusvastaseks tunnistamiseks [[Riigikohus|Riigikohtule]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Põhiseadusest]] tuleneva [[kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]]e ja ärakuulamisõiguse rikkumise alusel, mis jäeti rahuldamata.<ref name="vQf3s" />.
 
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas vaidlustatud sätetest põhiseadusvastaseks ja kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus ning põhiseadus nõuab, et sellega seotud kulud peab täies ulatuses kandma riik. Muus osas jättis Riigikohus taotlused rahuldamata.
 
Lisaks leidis Riigikohus, et kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ja selline eesmärk on põhiseadusega kooskõlas. Omavalitsusüksuste osutatavad teenused on seotud põhiõiguste ja –vabadustega ning nende kaitsmine on riigivõimu kohustus. Kolleegiumi sõnul aitab haldusreformi seadus sellist eesmärki saavutada, kuivõrd eeldatavasti suudavad suuremad omavalitsusüksused neile pandud ülesandeid paremini täita kui suudavad seda väiksema elanike arvuga omavalitsusüksused. Seadusandjal on riigi territooriumi haldusjaotuse kehtestamisel suur otsustusruum ning kohtuvõim ei saa asuda seadusandja asemel valima, milliseid haldusterritoriaalse korralduse muutmise kriteeriume eelistada.<ref name="Z272Y" />.
 
== Ühinemine volikogude algatusel ==
=== Haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisid ja rakendamine ===
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisid on:
# kahe või enama [[Kohaliku omavalitsuse mõiste|kohaliku omavalitsusomavalitsuse]]e üksuse ühinemise tulemusena uue kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamine;
# ühe kohaliku omavalitsuse üksuse suurenemine selle liitumise teel ühe või mitme piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega.
 
122. rida:
pidi esitama 2016. aasta 1. oktoobriks teisele kohaliku omavalitsuse üksuste [[volikogu]]dele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks.<ref>Haldusreformi seadus § 4 lg 1</ref>
 
Tähtaeg oli seatud 5000 elaniku kriteeriumile mittevastavatele omavalitsustele, kes ei olnud veel algatanud ega osalenud mõnes ühinemisläbirääkimises. Tähtaja seadmisel arvestati hiliseima võimaliku tähtajaga, milleks kohalikel omavalitsustel oli võimalik teha ettepanek läbirääkimiste alustamiseks ning sellele seaduses sätestatud tähtaja jooksul positiivse vastuse saades valmistada ette haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlus. Samuti andis tähtaeg selge sisendi Vabariigi [[Valitsus]]ele oma tegevuste kavandamisel, teades 01.10.2016 seisuga, milliste KOVide osas tuleb Vabariigi Valitsusel endal initsiatiiv võtta ning neile sobivad partnerid leida. Tähtaja ületamisel ei rakendatud muid eraldi sanktsioone peale Vabariigi Valitsuse poolt ühinemiste algatamise nende KOVide osas vabatahtliku etapi lõppemise järel. KOV pidi viimasel juhul arvestama, et talle ei maksta Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemise korral ühinemistoetust.<ref name="vhZ03" /> Ühinemistoetuse teemal on oma seisukoha avaldanud ka [[riigikohus]] asjas 3-4-1-3-16 punktis 198: kolleegium on seisukohal, et ühinemistoetuse mittemaksmine Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise korral ei riiva PS § 154 lõike 2 teisest lausest tulenevat kohaliku omavalitsuse finantstagatist. Nagu eespool selgitatud, rikub finantstagatist üksnes see, kui kohalikule omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulusid ei kaeta riigieelarvest.<ref name="Y1cjzZ272Y" />
 
Erinevalt kehtiva ETHSi § 9 lõike 6 punktist 1 ei kohustatud kohalikke omavalitsusi läbi viima eraldiseisvaid uuringuid, mis on KOVide omaalgatuslike ühinemiste praktikas osutunud ebaselgeks ning ebavajalikuks nõudeks. Kohalikul omavalitsusel oli oma territooriumi kohta olemas vajalik informatsioon läbirääkimistesse astumiseks ja tuleviku kohta kokkulepete sõlmimiseks ning pigem tunti kohalikes omavalitsustes vajadust konsultantide protseduurilise toe järele, mitte väliste analüüside järele olemasoleva olukorra kaardistamiseks. ETHS § 9 lõigetes 31 ja 13 sätestatud maavanema roll asendati haldusreformi seaduses sisuliselt piirkondlike komisjonide rolliga (kuhu kuulusid ka piirkonna [[maavanem]]ad), kes nõustasid omaalgatuslike ühinemiste ettevalmistamist ning kujundasid omapoolse arvamuse volikogude esitatud taotlustele haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Lõike 9 punkti 2 mitte rakendamisega muudeti valimistoimingute teostamise tähtaeg hilisemaks ühinemisotsuse tegemisest, et valimistoimingute tegemise tähtaeg ühtiks nii volikogu kui Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste puhul, tagamaks nende omavahelise kooskõla. Kehtiva ETHSi regulatsiooni kohaselt võtsid volikogud nimetatud otsused vastu enne või koos haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse kinnitamisega volikogu poolt.
 
=== Volikogu poolt algatatud ühinemisprotsess ===
*Esitatakse ühinemissoov: haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (valdade ja linnade ühinemine) volikogu algatusel esitab ühinemist sooviv KOVi üksus volikogu otsusena vormistatud ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks teisele KOVi volikogule.<ref>ETHSi § 9 lg 1</ref>
*Ettepanekule vastamine: ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta.
**Põhjenduse vajalikkus: haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.<ref>ETHSi § 9 lg 2</ref>
**Ettepanek ühinemise algatamiseks saadetakse ka maavanemale ja [[Rahandusministeerium]]ile.<ref>ETHSi § 9 lg 3</ref>
138. rida:
 
== Ajalugu ==
{{kas|'''Esimese''' ettepaneku haldusreformiks}}{{lisa viide}} tegid 1997. aasta jaanuaris [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e ministrid [[Jaak Leimann]], [[Mart Opmann]] ja [[Raivo Vare]]. Nemad soovitasid jätta Eestisse neli maakonda ning vähendada kohalike omavalitsuste arvu 2/3 võrra.<ref name="vallad" />
 
Hiljem on selliseid ettepanekuid teinud mitmed poliitikud, näiteks 2000. aasta kevadel siseminister [[Tarmo Loodus]] ja sügisel regionaalminister [[Toivo Asmer]]. Toonased kavad lükkas tagasi rahandusminister [[Siim Kallas]].<ref name="vallad" />
 
Haldusreformi kava ja [http://web.archive.org/web/20140308051845/https://haldusreform.wordpress.com/seaduseelnou/ seaduseelnõu], mis näeb ette omavalitsuste ühinemist piirkonnas väljakujunenud tõmbekeskuste ümber, pakkus 2013. aastal välja regionaalminister [[:et:Siim Valmar Kiisler|Siim Kiisler]].<ref>[http://web.archive.org/web/20140308051845/https://haldusreform.wordpress.com/seaduseelnou/ Omavalitsusreformi seaduse eelnõu]</ref> Selle reformi tulemusel jääksjäänuks Eestisse pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi kuni [http://haldusreform.files.wordpress.com/2014/01/tc3b5mbekeskused.pdf 63] omavalitsust.
 
2015. aasta aprillis ametisse astunud [[Taavi Rõivase teine valitsus]] seadis üheks oma viiest prioriteedist riigi ja kohaliku halduse reformimise ja ääremaastumise leevendamise, sealhulgas haldusreformi läbiviimise.<ref name="RES" /> Valitsuse tegevusprogramm seadis eesmärgiks, et 2018. aasta lõpuks elab vähemalt 95 protsenti elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad valitsuses kinnitatud võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.<ref name="Exn0N" /> Reformi käigus on kavas töötada välja kohalike omavalitsuste uus rahastamismudel ja omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess viia läbi 2017. aasta kohalikeks valimisteks.<ref name="RES" />
154. rida:
2016. aasta aprillis nõudis [[EKRE]] haldusreformi peatamist kuni järgmiste valimisteni.<ref name="PExrT" />
 
== 2017. aastal liitunud omavalitsusedomavalitsusüksused ==
 
Pärast haldusreformi on pindalalt Eesti suurimad linnad Pärnu, Paide ja Narva-Jõesuu, järgnevad Haapsalu ja Tallinn.
251. rida:
|[[Iisaku vald]], [[Alajõe vald]], [[Mäetaguse vald]], [[Tudulinna vald]], Illuka vald || 3974|| 921|| [[Alutaguse vald]]
|-
|[[Tartu linn]], [[Tähtvere vald]] || || || [[Tartu linn (omavalitsushaldusüksus)|Tartu linn]]
|-
|[[Väike-Maarja vald]], [[Rakke vald]]|| || || [[Väike-Maarja vald]]
328. rida:
== Haldusreformi kriteerium ja erandid ==
=== Haldusreformi eesmärk ===
[[Haldusreform]]i eesmärgiks oli toetada kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) võimekuse kasvu kvaliteetsete [[Avalik teenus|avalike teenusteteenustete]]te pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähti seadusega ette valdade ja linnade [http://www.estonica.org/et/Riik/Kohalik_omavalitsus:_haldusterritoriaalne_jaotus_ja_korraldus/Haldusterritoriaalse_jaotuse_ja_korralduse_m%C3%B5iste_ning_koht_riigis/ haldusterritoriaalse korralduse] muutmine, mille tulemusena peavad [[Omavalitsusüksus|kohaliku omavalitsuse üksused]] olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtuti ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid.<ref name="PPyaD" />
 
=== Kriteeriumid ===
Omavalitsusüksuses peab valla ja linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena elama vähemalt 5000 elanikku. 5000 elanikuga omavalitsusi saab pidada piisavalt võimekaks, et nad saaksid iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu ning täita seadusest tulenevaid ülesandeid. 5000 elanikuga omavalitsus on miinimumsuurus, kuid reformi sihiks ehk soovituslikuks suunaks oli vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. Miinimumsuuruse kriteeriumi tagamiseks anti riigile õigus sekkuda omavalitsuste ühendamise protsessi. Kui omavalitsus oli või jäi pärast kavandatavat ühinemist alla 5000 elanikuga, pidi Vabariigi Valitsus algatama nn sundühendamise, et tekiks vähemalt miinimumsuurusega omavalitsus.
Vähemalt 11 000 elanikuga ehk soovitusliku suuruse kriteeriumile vastava KOVi või maakonnasuuruse omavalitsusüksuse moodustumist soodustati riigieelarvest täiendava ühinemistoetusega. Samuti toetati omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise koordineerimist, mille rahvaarv pärast ühinemist oli vähemalt 11 000 elanikku.<ref name="9qOim" />
 
352. rida:
Küsitlus korraldati kõigis asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes, selgitades elanike arvamuse välja [[Vallavalitsus|valla-]] või [[linnavalitsus]]e määratud küsitluspunktides. Küsitlusest võib osa võtta vähemalt 16-aastane rahvastikuregistrisse kantud isik. Küsitlusest ei tohtinud osa võtta isik, kes on valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistatud või kohtu pooltsüüdi mõistetud ja kandis karistust kinnipidamiskohas.
 
[[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsusomavalitsuse]]e üksuste volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel võis küsitluse korraldada lisaks küsitluspunktidele ka elektrooniliselt. [[Vabariigi Valitsus]]e algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel tuli küsitlus lisaks küsitluspunktidele korraldada ka elektrooniliselt.<ref name=":10" />
 
Elanike küsitlus oli kohustuslik protseduur, mis annab elanikele võimaluse arvamust avaldada ja see tuleb seaduse järgi teha enne, kui volikogu langetab otsuse haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise või mittemuutmise kohta.<ref name=":11" /> Küsitluse nõue tuleneb ka [[Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast]].<ref name="GdVyS" /> Kohaliku omavalitsuse volikogu pole küsitluse tulemusega juriidiliselt seotud ning võib muudest asjaoludest lähtuvalt otsustada küsitluse tulemusele vastupidi.<ref name=":11" />
365. rida:
 
==== Küsitluse tulemused ====
* Tähtvere valla I elanike küsitlusel osales 549 elanikku, kellest 450 ehk 82% pooldas liitumist Tartu linnaga.<ref name="d6olr" />
* Tähtvere valla II elanike küsitluses oli osalejaid kokku 12, kellest 8 toetas Luunja valla liitumist Tartu linna ja Tähtvere vallaga. Osalemise protsent oli 0,55%.<ref name="bUFM9" />
* Luunja vallas osales kahepäevasel rahvaküsitlusel 1231 inimest 4300st ehk 37% hääleõiguslikest elanikest. Vastanutest 92% ei soovinud koduvalla liitmist Tartu linna ja Tähtvere vallaga.<ref name="pYXUL" />
* Tartu linna elanike küsitlusel avaldas arvamust 626 tartlast, kellest 200 oli valdade Tartuga liitmise poolt ja 426 vastu.<ref name="hUmyv" />
* Hääleõiguslike tartlaste nimekirja oli kantud ligemale 77 000 isikut, seega avaldas oma arvamust 0,81% hääleõiguslikest tartlastest.<ref name="1G2aK" />
 
378. rida:
* [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator]]
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Az6aE">[https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 elukoha ja maatüki aadressi]</ref>
385. rida:
<ref name="vallad">Alo Lõhmus [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/tarmo-loodus-meie-vallad-on-muutunud-vaid-riigi-ripatsiks.d?id=65091606 "Tarmo Loodus: meie vallad on muutunud vaid riigi ripatsiks"] Maaleht, 11. oktoober 2012</ref>
<ref name="dl1em">Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019</ref>
<ref name="7JCvW">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-haldusreformi-eelnou|Pealkiripealkiri=Valitsus kiitis heaks haldusreformi eelnõu. Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 10. märts 2016|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name=":0">[https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001 Haldusreformi seadus] (07.06.2016). Riigi Teataja I. Kasutatud 18.04.2018 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001?leiaKehtiv</ref>
<ref name="Vy3vP">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi|Pealkiripealkiri=Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 elukoha ja maatüki aadressi. Mall Kivisalu, 2. oktoober 2017|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="AerRc">[https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017028 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus] (22.02.1995). Riigi Teataja I. Kasutatud 30.04.2018 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017028</ref>
<ref name="7rYSw">Haldusreformi Kontseptsioon (eelnõu 17.12.2015)</ref>
<ref name=":1">Omavalitsuste tegevused Vabariigi Valitsuse poolt ühinemisettepaneku saamisel. Rahandusministeerium. Kasutatud 18.04.2018 [https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/03/juhised-kovidele-vv-poolt-uhinemisettepaneku-saamisel-1.pdf Omavalitsuste tegevused Vabariigi Valitsuse poolt ühinemisettepaneku saamisel]. Rahandusministeerium. Kasutatud 18.04.2018.</ref>
<ref name="WGFhR">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://haldusreform.fin.ee/haldusreformi-seadus/haldusreformi-eesmargid-ja-ajakava/|Pealkiripealkiri=Haldusreformi seaduse eesmärgid ja ajakava. Rahandusministeerium|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name=":2">[https://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised/ Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised]. Rahandusministeerium. Kasutatud 18.04.2018 https://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised/</ref>
<ref name="lAN5H">Seletuskiri haldusreformi seaduse eelnõu juurde (200 SE). Vabariigi Valitsus</ref>
<ref name="HpEU3">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017022|Pealkiripealkiri=Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="n9HFg">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/10/kkk_seoses_kov_uhinemisega_16102017.pdf|Pealkiripealkiri=Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Korduma kippuvad küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega haldusreformi käigus.|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="8OO7M">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/06/neli-valda-paasevad-sundliitmisest|Pealkiripealkiri=Äripäev. (6. juuli 2017. a.). Neli valda pääsevad sundliitmisest|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="rXaYb">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/07/vv_protokolliline_otsus_vv_uhendamised_kinnitamiseks_sk_29.06.2017.pdf|Pealkiripealkiri=Seletuskiri protokollilise otsuse "Haldusreformi raames läbiviidavad Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muudatused" juurde.|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="vQf3s">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-17-20/9|Pealkiripealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 5-17-20|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="Z272Y">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-16|Pealkiripealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 3-4-1-3-16|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="vhZ03">Seletuskiri haldusreformi seaduse eelnõu juurde, lk 2</ref>
<ref name="Y1cjz">Riigikohtu lahend 3-4-1-3-16: <nowiki>https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-16</nowiki></ref>
<ref name="T5068">ETHSi § 9 lg 5 p 3, Haldusreformi seadus § 6 reguleerib täiendavalt elanike arvamuse väljaselgitamist</ref>
<ref name="RES">[http://www.fin.ee/doc.php?111950 Riigi eelarvestrateegia 2016–2019], mai 2015, lk 8–9.</ref>
417. rida ⟶ 416. rida:
<ref name="gG0mW">[https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/151218_haldusreformi_kontseptsioon.pdf]</ref>
<ref name=":10">Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord, RT I, 21.03.2017, 16.</ref>
<ref name=":11">{{Netiviide|Autorautor=Sulev Valner|URLurl=https://arvamus.postimees.ee/3921489/sulev-valner-elanike-kusitlus-ei-ole-mottetu|Pealkiripealkiri=Sulev Valner: elanike küsitlus ei ole mõttetu|Väljaanneväljaanne=Postimees|Aegaeg=23.11.2016|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
<ref name="GdVyS">Euroopa kohalike omavalitsuste harta, RT II, 08.03.2011, 3.</ref>
<ref name="ZILSH">{{Netiviide|Autorautor=Vilja Kohler|URLurl=https://tartu.postimees.ee/4077413/roheline-tuli-puka-vald-noustus-kuus-kula-tartumaale-loovutama|Pealkiripealkiri=Roheline tuli: Puka vald nõustus kuus küla Tartumaale loovutama|Väljaanneväljaanne=Tartu Postimees|Aegaeg=12.04.2017|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
<ref name="d6olr">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.tartu.ee/et/haldusreform|Pealkiripealkiri=HALDUSREFORM. Küsitlus Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemisettepaneku kohta.|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=07.04.2017|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
<ref name="bUFM9">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.interest.ee/ilmatsalu/index.php?rahvakysitlus2/|Pealkiripealkiri=Rahvaküsitlus 23.04.2017-24.04.2017|Väljaanneväljaanne=Tähtvere vald|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
<ref name="pYXUL">{{Netiviide|Autorautor=Vilja Kohler|URLurl=https://tartu.postimees.ee/4091241/luunja-rahvas-utles-valla-liitmisele-ei|Pealkiripealkiri=Luunja rahvas ütles valla liitmisele ei|Väljaanneväljaanne=Tartu Postimees|Aegaeg=25.04.2017|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
<ref name="hUmyv">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linna-luunja-valla-ja-tahtvere-valla-uhinemisettepaneku-kusitluse-tulemused|Pealkiripealkiri=Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemisettepaneku küsitluse tulemused|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=19.04.2017|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
<ref name="1G2aK">{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.tartu.ee/et/tahtvere-liitumine|Pealkiripealkiri=Korduma kippuvad küsimused seoses Tähtvere valla liitumisega Tartu linnaga|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=11.01.2018|Kasutatudvaadatud=16.05.2018}}</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
*[[Asko Teeväli]] "Kohalike omavalitsuste sotsiaalmajandusliku arengu seos haldusterritoriaalse reformiga – aastatel 1999–2005 ühinenud omavalitsusüksuste sotsiaalmajanduslike muutuste analüüs" Tartu Ülikool, magistritöö
*1998, Kaido-Allan Lainurm, koostaja, Vald ja linn tahavad ühineda. 1. raamat, Ajalugu ja kogemusi, ISBN 9985917618
*1998, Kaido-Allan Lainurm, koostaja, Vald ja linn tahavad ühineda. 2. raamat, Kogemusi ja nõuandeid, ISBN 9985917626
 
== Välislingid ==
* [http://haldusreform.fin.ee/ Haldusreformi koduleht] [[rahandusministeerium]]i veebis.
* Alo Lõhmus [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/tarmo-loodus-meie-vallad-on-muutunud-vaid-riigi-ripatsiks.d?id=65091606 "Tarmo Loodus: meie vallad on muutunud vaid riigi ripatsiks"] Maaleht, 11. oktoober 2012
* Tarmo Loodus [http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=6391 "Kaotatud aastad pole meid targemaks teinud"] Õpetajate Leht, 18. november 2011
* [http://haldusreform.wordpress.com/ Haldusreformi temaatikat koondav ajaveeb], wordpress.com
* [http://www.postimees.ee/1301476/raivo-vare-tombekeskustepohine-haldusreform-tuleb-kiiresti-ara-teha Raivo Vare: tõmbekeskustepõhine haldusreform tuleb kiiresti ära teha], Postimees, 16. juuli 2013
* [https://www.siseministeerium.ee/6230/ Haldusreformi kavad], [[Siseministeerium]]
* [https://lounaeestlane.ee/suur-voru-vallale-oeldi-kindel-ei/ Arved Breidaks: Suur-Võru vallale öeldi kindel EI] Lõunaeestlane.ee 25. aprill 2017
 
[[Kategooria:Eesti lähiajaluguhaldusjaotus]]
[[Kategooria:Eesti sisepoliitika]]
[[Kategooria:Eesti vallad| ]]
[[Kategooria:2017. aasta Eestis]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_omavalitsuste_haldusreform"