|
Su ema peenis on suur:
{{See artikkel| räägib loomade klassist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Linnud (täpsustus)]]}}
{{viita}}
{{Taksonitabel
| värvus = loomad
| nimi = Linnud
| fossiilide_leiud = Hilis-[[Juura (geoloogia)|Juura]] – tänaseni
| pilt = Landsvale.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = [[Suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica'') on Eesti [[rahvuslind]].
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata''
| järguta_klass = ''[[Archosauria]]''
| klass = Linnud ''Aves''
| klassi_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758
}}
'''Linnud''' (''Aves'') on [[keelikloomad]]e [[klass (bioloogia)|klass]]<ref>Linnud paigutatakse [[klaad]]i ''[[Avialae]]''.</ref> [[selgroogsed|selgroogsete]] alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt [[Lendamine|lennata]], nende keha on kaetud [[sulg]]edega ja esijäsemed on moondunud [[tiib]]adeks. Lindude [[ninamik]] on arenenud [[nokk|nokaks]], neil ei ole hambaid ja nad hingavad [[kops]]udega. Lindudel on parempoolne [[aordikaar]] ja neljakambriline [[süda]] ning nad paljunevad [[Munakoor|koorega]] [[muna]]de abil. Linnud on valdavalt [[Püsisoojasus|püsisoojased]].
Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss Kuradima tuss v
Linde uurivat teadust nimetatakse [[ornitoloogia]]ks ja linnu-uurijaid [[ornitoloog]]ideks.
==Süstemaatika ja evolutsioon==
[[Pilt:Naturkundemuseum Berlin - Archaeopteryx - Eichstätt.jpg|pisi|''[[Archaeopteryx]]''. Selle ürglinnu jäänuste leidmine ja lähem uurimine pani aluse arvamusele, et linnud on arenenud roomajaist]]
Lindude eellased eraldusid [[Keskaegkond|keskaegkonna]] esimesel poolel [[diapsiidid]]e hulka kuulunud [[Roomajad|roomajatest]]. Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi [[fossiil]]e leitakse pidevalt. Pikka aega valitsev seisukoht on olnud lindude pärinemine ''[[Dromeasauridae]]'' hulka kuulunud [[Dinosaurused|dinosaurustest]]. Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest samast eellasest (varastest diapsiididest). Selle kasuks räägivad eriti lindude ja [[sisalvaagnalised|sisalvaagnaliste]] esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarne kate ja soomused nende derivaadid. Esimene selgelt tänapäevaste lindude tunnustega (ning ka paljude roomajalike tunnustega, nagu [[hambad]] ja [[sõrm]]edega esijäsemed) fossiil on [[arheopterüks]] umbes 160 miljoni aasta tagusest ajast (on ka teada palju talle lähedasi vorme, nt ''[[Rahona]]'', ''[[Confuciornis]]''). Arheopterüksist vanemaid lindude fossiile ei ole teada ([[triias]]est pärineva väga halvasti säilinud nn [[Texase lind|Texase linnu]] rekonstruktsiooni peetakse enamasti ebakorrektseks), küll aga pärineb hilisemast ajast mitu huvitavat leidu, kes meenutavad arheopterüksi ja dinosauruste vahevorme (tegu võib niisiis olla reliktidega, nt ''[[Unenlagia]]'', ''[[Sinosauropteryx]]''). Juba väga lähedane tänapäevastele lindudele oli vaid veidi hilisem (~140 miljonit aastat tagasi) ''[[Liaoningornis]]''. Nende leidude põhjal on varased linnud jagatud kaheks rühmaks: [[Ornithurae]] (''Liaoningornis'', [[läänelinnulised]], [[kalalinnulised]] ja tänapäevased linnud ''[[Pärislinnud|Neornithes]]'') ja [[Sauriae]] (arheopterüks, ''Confuciornis'', [[Enanornithes]], ''[[Patagopteryx]]'' jt). Tänapäevased lindude seltsid tekkisid ilmselt juba [[Kriidi ajastu|kriidiajastu]]l (paljude [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]] andmete põhjal isegi varem) ja nad elasid [[Kriidi lõpu väljasuremine|kriidi lõpu väljasuremise]] hästi üle.
[[Pilt:Ramphastos sulfuratus, Panama, Summit Municipal Park.jpg|pisi|[[Vääveltuukan]]]]
[[Pilt:Sagittarius serpentarius portrait.jpg|pisi|[[Kurgkotkas]]]]
[[Pilt:Rüüt.jpg|pisi|[[Rüüt]] [[Kakerdaja raba]]s]]
Järgnev lindude süsteem ei sisalda segase süstemaatilise kuuluvusega ja vähetuntud väljasurnud lindude rühmi.
*Selts [[Enanornithes]] – väljasurnud
*Selts [[läänelinnulised]] (''Hesperornithes'') – väljasurnud
*Selts [[kalalinnulised]] (''Ichthyornithiformes'') – väljasurnud
Alamklass [[pärislinnud]] (''Neornithes'')
*Selts [[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes'')
*Selts [[tinamulised]] (''Tinamiformes'')
*Selts [[kanalised]] (''Galliformes'')
*Selts [[hanelised]] (''Anseriformes'')
*Selts [[värvulised]] (''Passeriformes'')
*Selts [[rähnilised]] (''Piciformes'')
*Selts [[siniraalised]] (''Coraciiformes'')
*Selts [[sarvlinnulised]] (Bucerotiformes)
*Selts [[järanokalised]] (''Trogoniformes'')
*Selts [[hiirlinnulised]] (''Coliiformes'')
*Selts [[piiritajalised]] (''Apodiformes'')
*Selts [[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes'')
*Selts [[kakulised]] (''Strigiformes'')
*Selts [[käolised]] (''Cuculiformes'')
*Selts [[papagoilised]] (''Psittaciformes'')
*Selts [[kurelised]] (''Gruiformes'')
*Selts [[kurvitsalised]] (''Charadriiformes'')
*Selts [[tuvilised]] (''Columbiformes'')
*Selts [[pistrikulised]] (''Falconiformes'')
*Selts [[toonekurelised]] (''Ciconiformes'')
*Selts [[pelikanilised]] (''Pelecaniformes'')
*Selts [[tormilinnulised]] (''Procellariiformes'')
*Selts [[pütilised]] (''Podicipediformes'')
*Selts [[pingviinilised]] (''Sphenischiformes'')
*Selts [[kaurilised]] (''Gaviiformes'')
Maailmas on 2012. aasta seisuga kirjeldatud 10 064 nüüdisaegset [[liik (bioloogia)|linnuliiki]].<ref name="pp61z" />
==Anatoomia ja füsioloogia==
===Üldist===
[[Pilt:Lind.png|frame|Linnu välisehitus ([[põldlõoke]])]]
Lindude kehaehitus on suhteliselt ühetaoline, sest pea kõigil on lendamise kohastumus (mõned on selle võime sekundaarselt kaotanud) ja [[Monofüleetiline takson|monofüleetiline]] päritolu. Esijäsemetest on arenenud [[Tiib|tiivad]], keha on kaetud [[sulg (bioloogia)|sulgedega]] ja on voolujooneline. Suled ei paikne mitte kogu kehal, vaid lähtuvad konkreetsetest [[Nahk|naha]] piirkondadest ([[sulisväljak]]ud), [[sulestik]] vahetub enamasti regulaarselt ([[sulgimine]]). Ala- ja ülalõuga katab sarvainest [[nokk]], tänapäeva lindudel [[hambad|hambaid]] ei ole. Maapinnal, puudel või mujal kulgemiseks kasutatakse vaid tagajäsemeid. [[Varvas|Varbaid]] on enamasti neli (kinnituvad [[jookse|jooksme]] külge), neist viimane on tavaliselt suunatud taha. Varvaste otstes on [[küünis]]ed.
===Skelett===
Lindude [[skelett|skeletile]] on iseloomulik kergus ja jäikus. [[Luu]]d on enamasti õõnsad (sisaldavad õhuruume). [[Selgroog|Selgroolülid]] on [[sadullülid]], üksikutel liikidel ka [[tagalohksed selgroolülid|tagalohksed]]. [[Kaelalülid|Kaelalülisid]] on 11–25, [[Rinnalülid|rinnalülisid]] 3–10 (osalt kokku kasvanud). [[Nimmelülid]] (mõnikord ka viimased rinnalülid) koos [[ristluu]]lülidega ja esimeste [[sabalülid]]ega on kokku kasvanud ühtseks [[liitristluu]]ks. Sabalülid on lõpus liitunud [[päranip]]uks. [[Kolju]] on esimese kaelalüliga ([[kandelüli]]) ühendatud ühe [[Kuklapõnt|kuklapõnda]] abil. Kolju sarnaneb mitmeti [[Roomajad|roomajate]] koljuga: puudub [[silmakoobas]]te luuline vahesein, esineb osaliselt liikuv [[ruutluu]], [[alalõualuu]] koosneb mitmest osast. Lindude koljud jaotatakse ehituse alusel kuude tüüpi: [[iidislõugne kolju|iidislõugne]], [[lõhislõugne kolju|lõhislõugne]], [[sidelõugne kolju|sidelõugne]], [[harklõugne kolju|harklõugne]], [[lõhissõõrmene kolju|lõhissõõrmene]] ja [[ümarsõõrmene kolju]]. [[Roided|Roietel]] esinevad nn [[konksjätke]]d, mis lisavad [[rinnakorv]]ile jäikust. [[Abaluu]] on piklik, [[kaarnaluu]] suhteliselt suur ja ühendatud [[rinnaluu]]ga. Rinnaluul on kõigile lennuvõimelistele liikidele iseloomulik suur [[rinnakiil]]. [[Rangluu]]d on kokku kasvanud ühtseks [[harkluu]]ks. Tiiva põhiraskust kannavad tugevad ja kerged [[õlavarreluu]], [[küünarluu]] ning [[kodarluu]]. Kahe viimase [[Sõrmeluud|sõrme]] luud on kadunud, [[randme luud]] on osaliselt liitunud [[randme-kämblaluu]]ks. [[Vaagnavööde|Vaagnavöötmes]] paiknevad tugevad [[puusaluu]]d, mis on kokku kasvanud liitristluuga. [[Niudeluu]]dele kinnituvad poolliikuvalt [[süleluu]]d (pole alt omavahel ühendatud) ja [[päraluu]]d. [[Reieluu]]d on suhteliselt keha sisemuses ja osalevad kõndimisel vähe. [[Sääreluu]] ja [[pindluu]] on kokku kasvanud [[sääre-kannaluu]]ks. [[Kannaluu|Kanna-]] ja [[pöialuud]] liituvad samuti omavahel, andes ühtse [[jooksmeluu]]. [[Kannaliiges]] paikneb alles jooksmeluu ja [[varbaluud]]e vahel.
===Lihaskond===
[[Pilt:Merikotkas.jpg|pisi|[[Merikotkas]] Tartumaal]]
Lindude [[lihas]]ed jaotatakse mõnikord punasteks ([[sarkoplasma]]rikkad, aeglaselt töötavad) ja valgeteks (sarkoplasmavaesed, kiiresti töötavad) lihasteks.<br>
Võimsaimad lihased enamiku lindude kehas on lendamisega seotud [[suur rinnalihas]] (tõmbab [[tiib]]a alla ja taha, suurem) ning [[rangluulihas]] (tõmbab tiiba ette ja üles, väiksem). Koos moodustavad need lihased kuni 20% linnu keha massist. Seljalihased on vähe arenenud. Keerulises hingamissüsteemis talitlevad [[roietevahelised lihased]] ja [[roiete tõsturlihas]]ed (suurendavad [[rinnakorv]]i mahtu) ning [[kõhu põiklihas]]ed (vähendavad rinnakorvi mahtu).
Lendamisvõime pärast on lindudel sageli tarvis istuda kõrgetel ja kitsastel kohtadel (näiteks [[puu]]de [[oks]]tel), selleks on jalalihastel arenenud omapärane [[kohastumus]]. Jalas paikneb [[kaarlihas]], mis allpool [[põlv]]e läheb üle [[varbapainutaja-lihas]]eks. Istudes paindub jalg, varbapainutaja-lihas tõmbub pingule ja tõmbab varbad konksu, ilma et lind peaks selleks energiat kulutama. Samasugust funktsiooni täidab [[Värvulised|värvulistel]] üksinda varbapainutaja-lihas, mis surutakse oma kareda pinnaga istumisel vastu [[kõõlustupp|kõõlustupe]] karedat pinda, fikseerides nii varvaste haarde.
===Närvisüsteem ja meeleelundid===
[[Pilt:Diomedea exulans -Southern Ocean, Drakes Passage -flying-8.jpg|pisi|Enamik linde on head lendajad]]
Lindude [[närvisüsteem]]i talitluses mängivad olulist rolli [[tingitud refleks]]id, kuid [[instinkt]]iivne [[käitumine]] on enamasti siiski valitsev.
[[Seljaaju]]s on lai [[Kaelapaisumus|kaela-]] ja [[nimmepaisumus]] nagu [[Roomajad|roomajatelgi]]. Suurim [[peaaju]] osa on [[otsaju]], milles paiknevad suured [[juttkeha]]d (instinktiivse käitumise keskused). [[Ajumantel]] on õhuke ja ülaosas tihedas ühenduses juttkehaga. [[Haistesagar]]ad on väikesed (lindude haistmismeel on nõrk). [[Vaheaju]] paikneb otsaju all ning sisaldab hästi arenenud [[Talamus|talamust]] ja [[hüpofüüs]]i, mille hormoonid on olulised käitumise mõjutajad. Kõrgelt on arenenud ka [[keskaju]]. Seal paiknevad suured [[nägemissagar]]ad, samuti on keskaju tähtis liigutuste koordineerija ning võtab vastu ka kuulmisaistinguid. [[Nägemine]] on enamik lindudel ümbritseva tajumisel juhtiv meel. Paljud (eriti röövlinnud) on erakordselt terava nägemisega või kohastunud nägema pimedas. Lindude [[silm]]i kaitsevad [[Silmalaug|silmalaud]], millest liikuv on tavaliselt alumine, samuti silma siseküljelt algav [[pilkkile]]. Ka kuulmine on enamasti hea, kuigi tajutavate helide sagedusvahemik pole lai. Teojuha [[keskkõrv]]as on suhteliselt pikk, helivõnked [[trummikile]]lt annab sellele edasi [[kuulmetulbake]].
Lindude [[väikeaju]], mis on tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni keskus (seega tähtis lendamisel), on väga suur. [[Piklik aju|Piklikust ajust]] algab 12 paari [[Kraniaalnärvid|peaajunärve]].
===Neuroendokriintelg===
Lindudel on [[endokriinsüsteem]]i kaudu olemas kõik [[nääre|näärmed]], mis [[roomajad|roomajatel]], [[maolised|maolistel]], inimestel jpt, näiteks<ref name="XQInp" />
*[[kilpnääre]],
*[[kõrvalkilpnääre|kõrvalkilpnäärmed]],
*[[pankreasesaar]]ed,
*[[neerupealised]],
*[[sugunääre|sugunäärmed]],
*[[päranipunääre|päranipunäärmed]],
*[[hüpofüüs]] (ees- ja [[tagasagar]]),
*[[käbikeha]],
*[[Fabriciuse paun]].
===Seedeelundkond===
Tänapäeva lindudel asendab hambaid [[nokk]], millega [[toit]]u kinni hoitakse või toidu küljest tükke nokitakse. [[Süljenäärmed]] on üldiselt hästi arenenud, välja arvatud veelindudel. Keel on liikuv ja otsa poole sarvestunud. [[Söögitoru]] alaosas paikneb paljudel lindudel [[pugu]]. Pugus eelseeditakse toitu, aga sinna võivad koguneda ka seedimatud jäägid (röövlindudel), mis hiljem väljutatakse [[räppetomp]]udena.
[[Magu]] jaguneb eespoolseks [[Näärmemagu|näärmemaoks]] ja tagapoolsemaks [[Lihasmagu|lihasmaoks]]. Näärmemaos seeditakse [[seedemahlad]]e toimel toidu pehmemaid osi. Lihasmagu on paksude ja lihaseliste seintega ning kokkutõmbumisvõimeline, seal peenestatakse toidu kõvemad osad. Paljud linnud neelavad ka [[kivi]]kesi ja [[liiv]]aterasid, mis lihasmaos toidu purustamisele kaasa aitavad. Röövlindude lihasmagu on vähearenenud. [[sooled|Soolestik]] jaotub [[Peensool|peen-]] ja [[jämesool]]eks, nende vahel asub veel üks kuni kaks [[umbsool]]t. Peensool on suhteliselt pikk, eriti taimtoidulistel liikidel. Jämesool on võrdlemisi lühike ja seda tühjendatakse sageli (vajalik võimalikult väikese kehakaalu säilitamiseks). Jämesool avaneb [[kloaaki]].
===Hingamiselundkond===
Lindude hingamiselundkond on [[selgroogsed|selgroogsete]] seas efektiivseim. [[Hingetoru]] on pikk ja tugevdatud [[kõhrkude|kõhreliste]] rõngastega. [[Kops]]ud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga. Mõlema kopsuga on ühendatud viis õhukotti: [[kaela-õhukott]], [[rangluu-õhukott]], [[Eesmine rinna-õhukott|eesmine]] ja [[tagumine rinna-õhukott]] ning [[kõhu-õhukott]]. Rangluu-õhukotid on omavahel ühendatud. Tagumised õhukotid on otse ühendatud läbi kopsu kulgeva hingetoru haruga ([[peabronh]]iga). Sissehingamisel satub [[õhk]] kõigepealt tagumisse rinna-õhukotti ja kõhu-õhukotti, õhk kopsudest aga eesmistesse õhukottidesse. Väljahingamisel väljub kasutatud õhk eesmistest õhukottidest peabronhi kaudu, kopsudesse aga satub värske õhk tagumistest õhukottidest.
Enamikule lindudest on omane võime [[Häälitsemine|häälitseda]]. Kohas, kus hingetoru kopsude suunas kaheks jaguneb, paikneb lindudel nn [[laulukõri]]. See koosneb kolmest [[häälekile]]st, mille asendit kontrollivad [[häälelihased]]. Eriti keeruliseks on laulukõri arenenud n-ö [[Linnulaul|laulvatel]] lindudel.
===Vereringe===
Lindude [[väike-vereringe]] (toimub [[süda]]me ja [[kops]]ude vahel) ja [[suur vereringe]] (toimub ülejäänud keha ja südame vahel) on teineteisest täielikult eraldatud, [[Arteriaalne veri|arteriaalne]] ja [[Venoosne veri|venoosne]] [[veri]] ei segune. Süda on suur ja vereringlus on suhteliselt kiire. Süda koosneb [[Vasak koda|vasakust]] [[Südame koda|kojast]], [[Parem koda|paremast]] kojast, [[Vasak vatsake|vasakust]] ja [[Parem vatsake|paremast]] [[Vasak vatsake|vatsakesest]]. [[Roomajad#Vereringe|Roomajate]] kahest [[aordikaar]]est on säilinud vaid [[Parem aordikaar|parempoolne]], mis saab alguse vasakust südame vatsakesest ja millest hargnevad enne paremale pöördumist veel [[unearter]]id, mis varustavad verega pead ja esijäsemetesse suunduvaid [[rangluuarter]]eid. Aordikaar suundub ise [[aort|aordina]] tahapoole ning hargneb paljudeks keha varustavateks [[arter]]iteks. Venoosne veri keha eesosast saabub kahe [[Eesmine õõnesveen|eesmise õõnesveeni]] kaudu paremasse südame kotta. Sinna suubub ka tagantpoolt tulev paaritu [[tagumine õõnesveen]]. Tagumine õõnesveen saab verd [[neer]]ude kaudu keha tagaosast ja [[reieveen]]i kaudu jalgadest. Neerudesse saab veri kahest [[neeru värativeen]]ist, mis algavad [[Kaudaalne õõnesveen|kaudaalsest õõnesveenist]]. Paremasse kotta saabunud veri liigub edasi paremasse vatsakesse, kust see pumbatakse [[kopsuarter]]ite kaudu kopsudesse. Kopsudest liigub veri [[kopsuveen]]ide kaudu tagasi vasakusse kotta.
[[Erütrotsüüt|Punased verelibled]] on väikesed, [[Rakutuum|tuumaga]] ja piklikud.
=== Lümfisüsteem ===
Ehituselt, arengult ja kulgemiselt meenutab lindude [[immuunsüsteem]] paljuski roomajate (ka [[maolised|maoliste]]) ning [[imetaja]]te (ka [[inimene|inimese]]) immuunsüsteemi.
Lindude lümfisüsteem koosneb [[põrn]]ast, [[Fabriciuse paun]]ast, [[lümfisoon]]test ning [[kude]]dest, [[rakk]]udest ja [[hormoon]]idest. Suured [[veresoon]]ed on pea kõikjal ümbritsetud [[lümfoidkude|lümfoidkoega]], kuid lümfiklapid on peamiselt suuremate [[veen]]ide suudmetes. [[Lümfisõlm]]ede asemel on pulseerivad [[lümfisüda]]med ehk [[lümfiklapp|lümfiklapid]]. Fabriciuse pauna (''Bursa cloacalis''), mis paikneb [[kloaak|kloaagi]] piirkonnas naha all, imetajatel teadaolevalt ei ole.<ref name="aPxQ8" /><ref name="YkFBs" /><ref name="plMB4" /><ref name="povRM" /><ref name="1IM3j" />
===Erituselundkond===
Lindude [[neer]]ud on suhteliselt suured (eriti veelindudel) ja lamedad, harilikult kolmesagaralised. Tüübilt on need [[järelneer]]ud. Looteeas on lindudel veel [[keskneer]]ud, millest kujunevad täiskasvanute neerud ja isaste [[Munandimanus|raiamanused]]. Kusejuhad väljuvad otse kloaaki, [[kusepõis|kusepõit]] ei ole. Neerud talitlevad väga efektiivselt, vesi imetakse [[uriin]]ist peaaegu täielikult tagasi. Uriin on hulgaliselt [[kusihape]]t sisaldav valge püdel mass.
===Sigimine===
[[Pilt:Straussenei BMK.jpg|vasakul|pisi|Linnupojad arenevad munas]]
Linnud siginevad kõva ([[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]]) [[Munakoor|koorega]] munade abil.
Isase suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes neerude juures paiknevast [[Raig|raiast]], mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud [[Spermatosoid|seemnerakud]] liiguvad [[seemnejuha]]des [[kloaak|kloaagini]]. [[Hanelised|Hanelistel]] ja [[Jaanalinnulised|jaanalindudel]] paikneb kloaagis veel väljasopistatav [[suguti]], enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub.
Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) [[munasari]]. Enamikul lindudel esineb vaid üks (vasakpoolne) munasari, [[papagoilised|papagoilistel]] ja [[Pistrikulised|pistrikulistel]] aga kaks. Valmivad [[Munarakk|munarakud]] liiguvad munasarjast [[munajuha]]sse, mille esimeses pooles eritatakse munaraku ümber [[Valk|valguline]] kest – [[munavalge]]. Järgnevas kitsamas munajuha osas tekib munavalgele ümber [[nahkkest]]. Munajuha viimases osas (seda nimetatakse ka [[Emakas|emakaks]]) moodustatakse munale mineraalne koor ja (sageli) pigmenteeritakse see pinnalt. Munajuha avaneb kloaaki. Muna ehituse ja lindude lootelise arengu kohta loe täpsemalt [[muna]] ja [[linnu areng]]u artiklitest.
===Füsioloogilised eripärad===
Lindude [[Füsioloogia|füsioloogilised]] eripärad on paljuski seotud nende lennuvõime ja [[Püsisoojasus|püsiva]] [[Temperatuur|kehatemperatuuriga]]. Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks on vajalik intensiivne [[ainevahetus]]. Suure [[energia]]kulu tõttu kasvab lindude ainevahetuse kiirus lennates mitukümmend korda. Ka lindude südametegevus on kiire (eriti väiksematel liikidel), rahuldamaks keha suurt [[hapnik|hapniku-]] ja toitainetarvidust. Keha temperatuur on üldiselt kõrge, tavaliselt 39–45 °C (emastel enamasti veidi kõrgem kui isastel). Püsivat kehatemperatuuri aitab säilitada halva [[soojusjuhtivus]]ega [[sulestik]], liigsest soojusest vabaneda aitab peamiselt soojusvahetus [[Hingamine|hingamisel]]. Mõned linnud võivad alajahtumisel ajutiselt [[letargia]]sse langeda ([[Koolibrilased|koolibrid]] ja [[Pääsulased|pääsukesed]]), sel juhul võrdsustub kehatemperatuur välistemperatuuriga.
Lindude [[lämmastik]]u ainevahetuse lõppsaadus on [[Vesi|vees]] [[Lahustumine|lahustumatu]] [[kusihape]]. Kuna munas viibival [[Loode|linnulootel]] ei ole võimalik jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda.
== Eluviis ==
Enamik linde on päevase eluviisiga, kuid mõned ([[öösorrilised]], [[kakulised]]) on ka öise eluviisiga.
<!--
=== Toitumine ===
=== Joomine ===
=== Ränne ===
=== Suhtlemine ===
=== Parved ===
=== Puhkamine ===
=== Paaritumine ===
==== Pulmamängud ====
==== Territoorium ja pesapaik ====
==== Pesa ====
==== Haudumine ====
==== Järglaste eest hoolitsemine ====
==== Pesaparasiidid ====
-->
==Ökoloogia==
[[Pilt:Hemiphaga novaeseelandiae -Kapiti Island-8.jpg|pisi|Uusmeremaa tuvi]]
Linnud on levinud väga erinevates [[ökoloogia|ökoloogilistes]] tingimustes. Tänu lennuvõimele, kõrgelt arenenud [[füsioloogia]]le ja närvisüsteemile on lindude levikut piirav peamine tegur toidu kättesaadavus, mitte madalad või kõrged [[temperatuur]]id, [[veekogu]]d või kõrgused. Kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 [[miljard]]it [[isend]]it.
Lindude eri rühmade toitumine on mitmekesine: kõige rohkem on taimtoidulisi linde, [[kakulised]] ja [[pistrikulised]] (vanem nimetus kullilised) on aga valdavalt röövtoidulised.
Lindude käitumine võib olla üsna keeruline. Sageli elavad linnud väiksemates [[seltsing (bioloogia)|seltsingutes]] või suuremates parvedes. Lindude omavahelises [[kommunikatsioon]]is on põhiroll [[häälitsus]]el, kuid ka visuaalsetel [[märk]]idel.
Sigimisel ([[pesitsemine]]) moodustavad linnud sageli püsivaid paare. Munade kaitseks ehitatakse enamasti [[Linnupesa|pesa]]. Munadele arenemiseks vajaliku püsivalt kõrge temperatuuri tagamiseks soojendavad linnud neid oma kehaga – [[Haudumine|hauvad]]. Suur osa liike hoolitseb poegade eest ka pärast nende koorumist, mõni kauem (nn [[pesahoidjad]] linnud), mõni lühemat aega (nn [[pesahülgajad]] linnud).
Enamik [[parasvööde|parasvöötme]] ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid (nn [[rändlinnud]]; mitte rändavaid linde nimetatakse [[Paigalinnud|paigalindudeks]]), põhjalikumalt vt [[lindude ränne]].
Paljud linnud aitavad kaasa [[taimed]]e levimisele, kandes laiali nende [[seeme|seemneid]].
Linnud on väga tundlikud puuliikide ja metsa vanuse suhtes.<ref name="mu7Oo" />
==Linnud ja inimene==
Inimene on ammustest aegadest tegelnud lindude küttimisega, tarvitamaks nende [[liha]] toiduks või [[sulg (bioloogia)|sulgi]] ehetena ja soojust hoidva voodrina. Palju linnuliike on [[Koduloomad|kodustatud]], toiduks tarvitatakse ka lindude mune. Mitu linnuliiki on muutunud [[inimkaasleja|inimesekaasleja]]teks (nt [[kodutuvi]], [[koduvarblane]]), mõnesid peetakse nende kauni välimuse tõttu [[puurilind]]udena.
Tänu oma [[põllumajandus]]likule tähtsusele on [[kodukana]] valitud üheks [[molekulaarbioloogia]] [[mudelorganism]]iks, mugavaks uurimisobjektiks on ta ka [[embrüoloogia|embrüoloogidele]].
Inimesele on veel kasulik merelindude väljaheide [[guaano]], mida kasutatakse [[väetis]]ena.
Lind reageerib rongile, kui see on 60–125 meetri kaugusel.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Eladio L. García de la Morena]], [[Juan E. Malo]], [[Israel Hervás]], [[Cristina Mata]], [[Sebastián González]], [[Ramón Morales]], [[Jesús Herranz]]|URL=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fevo.2017.00117/full|Pealkiri=On-Board Video Recording Unravels Bird Behavior and Mortality Produced by High-Speed Trains|Väljaanne=[[Frontiers in Ecology and Evolution]]|Väljaandja=[[Frontiers Media S.A.]]|Aeg=[[5. oktoober]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180108154526/https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fevo.2017.00117/full|Keel=[[inglise keel]]es}}</ref>
==Vaata ka==
*[[Lindude loend]]
*[[Eesti linnud]]
*[[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]]
*[[Aasta lind]]
*[[Eesti aasta lind]]
*[[Tunnuslind]]
*[[Linnuatlas]]
*[[Linnustik]]
*[[Linnuvaatlus]]
== Viited ==
{{viited|1=|allikad=
<ref name="pp61z">http://www.iucnredlist.org/documents/summarystatistics/2012_2_RL_Stats_Table_3a.pdf</ref>
<ref name="XQInp">''inglise keeles'', B.W. Ritchie, G.J. Harrison, L.R. Harrison ''Avian medicine: principles and applications'', Chap 23, 1994, ISBN 0-9636996-01, [http://www.harrisonsbirdfoods.com/avmed/ampa.html, http://www.harrisonsbirdfoods.com/avmed/ampa/con1.pdf raamat]</ref>
<ref name="aPxQ8">N.L.Warner, A.Szenberg, [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.mi.18.100164.001345?journalCode=micro The Immunological Function of the Bursa of Fabricius in the Chicken], Annual Review of Microbiology, 18. köide: 253–266 (Volume publication date October 1964), DOI: 10.1146/annurev.mi.18.100164.001345 veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="YkFBs">[http://partnersah.vet.cornell.edu/avian-atlas/search/lesion/375 Atlas of Avian Diseases], veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="plMB4">[http://www.wingwise.com/immune.htm Systems: The Avian Immune System], veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="povRM">Michael P. Dieter R. P. Breitenbach, [http://ps.fass.org/content/47/5/1463.abstract The Growth of Chicken Lymphoid Organs, Testes, and Adrenals in Relation to the Oxidation State and Concentration of Adrenal and Lymphoid Organ Vitamin C1], veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="1IM3j">Dr. Thomas Caceci, [http://www.vetmed.vt.edu/education/curriculum/vm8054/Labs/Lab13/Lab13.htm Lymphatic System: Spleen and Other Organs, VM8054 Veterinary Histology, Exercise 13, veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="mu7Oo">[http://www.nature.com/articles/ncomms12717 Opportunities for biodiversity gains under the world’s largest reforestation programme]</ref>
}}
==Välislingid==
{{commons|Aves}}
*[http://www.loodus.ee/eurolinnud/index.html#1 Euroopa lindude nimestik]
*[http://www.eoy.ee/birdnames/ Maailma lindude nimetuste andmebaas]
*[http://www.epl.ee/artikkel/352089 Lindude maailm on inimese omast värvilisem]
*[http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=16 Loodusaed: linnud]
*[http://www.avionary.info Linnunimed 44 keeles]
*Richard Owen,''[http://books.google.ee/books?id=L9bRAAAAMAAJ&printsec=frontcover&dq=Comparative+Vertebrate+Anatomy+caudal+vertebrae&hl=et&sa=X&ei=66igUse2K8LA7AbF74HQAg&redir_esc=y#v=onepage&q=Comparative%20Vertebrate%20Anatomy%20caudal%20vertebrae&f=false On the Anatomy of Vertebrates ...: Birds and mammals]'', 1866, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 06.12.2013)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Walter Auffenberg & Oliver. Austin, Jr,''[http://ufdc.ufl.edu/UF00001511/00001/9j Catalogue of fossil birds. Part 2: Anseriformes through Calliformes]'', Pierce Brodkorb, University of Florida, lk 195–335, [[1964]], veebiversioon (vaadatud 24.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>
===Häälitsused ja laul===
* [http://www.birdsongradio.com/ Birdsong Radio] Live Dawn Chorus Bird Song Station, Birdsong DAB Station, Increase productivity.
* [http://eedefa.nw.eenet.ee/naita_kategooriat.php?action=1&id=5 Linnud.] Kõrv loodusesse – www.loodusheli.ee
* [http://muusika24.ee/Eesti/item/14550 Lahemaa lindude hääli.] Forte, 1996. Muusika24
* [http://muusika24.ee/Eesti/item/24970 Eestimaa looduse hääled.] Eesti Raadio, 1997. Muusika24
{{Vikitsitaadid}}
[[Kategooria:Linnud| Linnud]]
| 