Redaktsioon: 7. märts 2020, kell 19:25 redigeeri Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. märts 2020, kell 23:45 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
64. rida: Riik hõlmas 2800 km<sup>2</sup> suuruse territooriumi [[Hessen]]is ja teistes tänapäeva [[Saksamaa]] osades. See oli formaalselt sõltumatu [[Prantsuse esimene keisririik\|Prantsuse esimese keisririigi]] [[vasallriik]], mida valitses [[Napoleon I]] vend [[Jérôme Bonaparte]]. Vestfaali kuningriigi alale jäi 2,6 miljonit elanikku. Riik sai nime [[Vestfaal]]i järgi, kuid see on eksitav, kuna kuningriigil oli selle alaga vaid väike ühine territoorium. Napoleon kehtestas esimese kirjaliku [[Põhiseadus\|konstitutsiooni]] Saksamaal, Prantsuse stiilis keskvalitsuse ja põllumajandusreformi. Kuningriik vabastas pärisorjad ja andis kõigile võrdsed õigused ning õiguse vandekohtule. Aastal 1808 kehtestas kuningriik Saksamaa esimese seaduse, mis garanteeris juutidele võrdsed õigused, pakkudes ~~seeläbi~~sellega reformimudelit teistele Saksa riikidele. Vestfaal oli progressiivne ja viis kiirelt läbi uusi reforme, mängides ~~seega~~ juhtivat rolli Saksa demokraatia arengus. Vestfaali kuningriik oli suhteliselt vaene, kuid Napoleon nõudis kindlalt uusi makse ja sõdurite väeteenistusse kutsumist. Meestest, kes läksid Napoleoniga aastal 1812 Venemaale, tulid vähesed tagasi. Kuningriik pankrotistus aastal 1812. Kui Napoleon aastal 1813 liitlaste eest taganes, läks kuningriik liitlaste kätte ja anti (aastal 1815) [[Preisimaa]] valitseda. Enamus reforme jäi siiski jõusse. 72. rida: [[Pilt:Map-RB-1812-Westphalia.svg\|pisi\|vasakul\|Vestfaali kuningriigi paiknemine Reini Liidus, 1812]] Vestfaali ~~kuningriik~~kuningriigi ~~loodi~~lõi aastal 1807 [[Preisimaa kuningriik~~\|Preisimaa kuningriigi~~]] ~~poolt~~ [[Tilsiti rahu]]ga loovutatud territooriumide kokkuliitmisel, nende seas olid [[Magdeburgi hertsogkond]], [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond\|Hannoveri]] ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond\|Wolfenbütteli]] [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond\|Braunschweig-Lüneburgi]] territooriumid ning [[Hesseni kuurvürstkond]]. Viimase pealinn [[Kassel]] täitis siis sama funktsiooni Vestfaali jaoks ja kuningas pidas õukonda [[Wilhelmshöhe loss]]is, mis nimetati ümber Napoleonshöheks. Riik oli [[Reini Liit\|Reini Liidu]] liige. Napoleoni "näidisriigina" mõeldud riigi konstitutsiooni kirjutas ja jõustas kuningas Jérôme 7. detsembril 1807, päev pärast Kasselisse saabumist, tehes Vestfaali esimeseks moodsa konstitutsiooniga monarhiaks Saksamaal. Konstitutsioon tegi kõik meeskodanikud võrdseks. Seega vabastati pärisorjad ja [[Juutide emantsipatsioon\|juudid emantsipeerusid]], tööorjus kaotati. Võeti vastu [[Napoleoni koodeks]], mis kaotas [[tsunft]]id ja sätestas [[Kapitalism\|vaba ettevõtluse]] õigused. Sisse viidi kaalude ja mõõtude [[meetrisüsteem]]. Nagu enne vallutust, jäi sõnavabadus piiratuks ja kehtis [[tsensuur]]. Aastal 1810 loovutati ranniku- ja põhjapoolsed provintsid Prantsuse keisririigile.

Vestfaali kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel