Vestfaali kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Riik hõlmas 2800 km² suuruse territooriumi [[Hessen]]is ja teistes tänapäeva [[Saksamaa]] osades. OllesSee oli formaalselt sõltumatu, oli see [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[vasallriik]], mida valitses [[Napoleon I]] vend [[Jérôme Bonaparte]]. Vestfaali kuningriigi alale jäi 2,6 miljonit elanikku.

Riik sai nime [[Vestfaal]]i järgi, kuid see on eksitav, kuna kuningriigil oli selle alaga vaid väike ühine territoorium. Napoleon kehtestas esimese kirjaliku [[Põhiseadus|konstitutsiooni]] Saksamaal, Prantsuse- stiilis keskvalitsuse ja põllumajandusreformi. Kuningriik vabastas pärisorjad ja andis kõigile võrdsed õigused ning õiguse vandekohtule. Aastal 1808 kehtestas kuningriik Saksamaa esimese seaduse, mis garanteeris juutidele võrdsed õigused, pakkudes seeläbi reformimudelit teistele Saksa riikidele. Vestfaal oli progressiivne viiesja läbiviis kiirelt läbi uusi reforme, mängides seega juhtivat rolli Saksa demokraatia arengus.

Vestfaali kuningriik oli suhteliselt vaene, kuid Napoleon nõudis kindlalt uusi makse ja sõdurite väeteenistusse kutsumist. Vähesed meestestMeestest, kes läksid Napoleoniga aastal 1812 Venemaale, tulid vähesed tagasi. Kuningriik pankrotistus aastal 1812. Kui Napoleon aastal 1813 liitlaste eest taganes, läks kuningriik liitlaste kätte ja anti (aastal 1815) [[Preisimaa]] valitseda. Enamus reforme jäi siiski jõusse.

Vestfaali kuningriik loodi aastal 1807 [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] poolt [[Tilsiti rahu]]ga loovutatud territooriumide kokkuliitmisegakokkuliitmisel, nende seas olid [[Magdeburgi hertsogkond]], [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri]] ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Wolfenbütteli]] [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] territooriumid ning [[Hesseni kuurvürstkond]]. Viimase pealinn [[Kassel]] täitis siis sama funktsiooni Vestfaali jaoks ja kuningas pidas õukonda [[Wilhelmshöhe loss]]is, ümbernimetatunamis nimetati ümber ''Napoleonshöhe''Napoleonshöheks. Riik oli [[Reini Liit|Reini Liidu]] liige.

Napoleoni "näidisriigina" mõelduna,mõeldud kirjutatiriigi konstitutsiooni kirjutas ja jõustati konstitutsioonjõustas kuningas Jérôme poolt 7. detsembril 1807, päev pärast tema Kasselisse saabumist , tehes Vestfaali esimeseks moodsas stiilismoodsa konstitutsiooniga monarhiaks Saksamaal. Konstitutsioon tegi kõik meeskodanikud võrdseks. Seega vabastati pärisorjad ja [[Juutide emantsipatsioon|juudid emantsipeerusid]], tööorjus kaotati. Võeti vastu [[Napoleoni koodeks]], kaotadesmis kaotas [[tsunft]]id ja sätestadessätestas [[Kapitalism|vaba ettevõtluse]] õigused. Sisse viidi kaalude ja mõõtude [[meetrisüsteem]]. Just naguNagu enne vallutust, jäi sõnavabadus piiratuks ja kehtis [[tsensuur]]. Aastal 1810 loovutati ranniku- ja põhjapoolsed provintsid Prantsuse keisririigile.

Prantsusmaa eeskujul reorganiseeriti juudi kogudused ja nende jälgimiseks loodi konsistoorium. Endine [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] kaupmees ja kirjamees [[Israel Jacobson]] sai selle konsistooriumi presidendiks, teda abistasid juhatuse ametnikud. Jacobson tegi oma parima, et edendada reformi mõju erinevate koguduste üle riigis. Ta avas Kasselis palvemaja [[Seesen]]is sisseviidudsisse viidud rituaaliga. Napoléoni kuulsusetut niinimetatud ''décret infâme''<nowiki/>'i, mis piiras jälle paljude Prantsuse juutide õigusi, Vestfaalis ei rakendatud.

Oluline koormus kuningriigile oli nõue varustada vägedega ja andatoetada rahalist tugerahaga [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadelesõdu]]. Suurel arvul Vestfaali vägesid võitles [[1812. aasta isamaasõda|Venemaa kampaanias aastal 1812]]; Vestfaali kaardiväelased ründasid kangelaslikult, kuid edutult RaevskiRajevski reduuti [[Borodino lahing]]us.

Septembris 1813 piirasid Vene väed Kasseli ümber, lõid täielikult prantslasi ja vallutasid linna. 1. oktoobriks vallutati kogu kuningriik, kuid kolm päeva hiljem naasis Jérôme Prantsuse sõduritega ja vallutas Kasseli tagasi. Peagi saabus [[Hessen-Kassel]]i [[kuurvürst]] ja venelased piirasid taas linna. Pärast Prantsusmaa kaotust [[Leipzigi lahing|Rahvastelahingusrahvastelahingus]] 19. oktoobril 1813 lõpetasid venelased kuningriigi ja taastasid 1806. aasta ''status quo'' Preisimaa kontrolli allaall, väljaarvatudvälja arvatud [[Kaunitz-Rietberg]] ja [[Stolberg-Wernigerode]].