Külgvöönd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
'''Külgvöönd''' on kaldast kuni 24 [[meremiil]]i kaugusele ulatuv vöönd, milles rannikuriigil on õigus kontrollida [[Toll (asutus)|tolli]]-, maksu-, [[immigratsioon]]i- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist janing seda ka karistada.
 
==Mõiste==
 
'''Külgvööndi''' mõiste ja õiguslik tähendus tulenevad 1982. aaasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO, ing k lühend UNCLOS) mereõiguse konventsiooni<ref name="mereõiguse"></ref> artiklist 33, mille kohaselt võib rannikuriik teha külgvööndis vajalikku kontrolli, et: (a) vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning (b) karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest.
Artikli 33 kohaselt on külgvöönd territoriaalmerega külgnev vöönd, mis võib ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoonest. Praktikas tähendab see 12 meremiili laiuse territoriaalmere kõrval 12 meremiili laiust külgvööndit. Külgvöönd on seega sisuliselt osa majandusvööndist, mitte territoriaalmerest<ref name="Lott"></ref>.
 
18. rida:
==Külgvööndi kehtestanud riigid==
 
2011. aaasta seisuga on külgvööndi kehtestanud 89 rannikuriiki, sealhulgas meie lähinaabritest Soome, Rootsi, Läti. Külgvöönd on Eestis kehtestamata <ref name="Lott_"></ref>. Ameerika Ühendriigid on külgvööndi kehtestanud siseriiklikult, olemata liitunud ÜRO mereõiguse konventsiooniga<ref name="Noyes"></ref>.
 
==Külgvööndi instituudi kujunemise ajalugu==
 
Janusz Symonidesi ajaloolise ülevaate kohaselt pärinevad rannikuriikide esimesed katsed kehtestada oma kontrolliõigusi territoriaalmerega külgneval avamere osal üle 200 aasta tagusest ajast. Seejuures laiendas esimese riigina oma siseriiklike õigusi avamerega külgnevale, väljaspool territoriaalmerd asuvale alale Suurbritannia 1736. aasta seadusega "Hovering Act", mis võimaldas salakaubaveoga tegelevate teiste riikide lipu all sõitvate laevade püüdmist ja kontrollimist. Antud regulatsiooni ulatuseks oli algselt viis meremiili rannikust, mida pikendati esmalt kuue ning seejärel juba 1802. aasralaastal 15 meremiilini<ref name="Symonides"></ref>
 
Lisaks Suurbritanniale kehtestasid ka Ameerika Ühendriigid 1799. a oma tolli- ja maksupoliitika kaitseks külgvööndi, mille laiuseks sai 12 meremiili. Antud õigusakti alusel võisid Ameerika Ühendriikide jõustruktuuride esindajad seaduslikult siseneda teise riigi laeva pardale, viia seal läbi küsitlusi ning (paik)vaatlusi. Alates 19. sajandi algusest hakkasid ka teised riigid kehtestama külgvööndit: 1817. aastal Prantsusmaa ja 1832. a Belgia. Neile järgnesid 19. sajandi keskel vastloodud Ladina-Ameerika riigid, sh Argentina.<ref name="Symonides"></ref>
42. rida:
Külgvööndiga seotud normid kodifitseeriti esmakordselt ÜRO Genfi konverentsil 29. aprillil 1958, kus võeti vastu neli konventsiooni, sh territoriaalmere ja selle külgvööndi konventsioon <ref name="e_konv"></ref>(edaspidi Genfi konventsioon), mille artikli 24 lõike 1 kohaselt: Territoriaalmerega külgnevas avamere vööndis võib rannikuriik teha vajalikku kontrolli: (a) tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise ennetamiseks oma territooriumil või territoriaalmeres; (b) karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest. Normi sõnastusest jäeti välja samuti arutlusel olnud riigi turvalisuse kaitsmisega seotud kontrolliõigused ja eksklusiivse kalastamise õigused<ref name="Symonides"></ref>.
 
Ühtlasi sätestati artikli 24 lõikega 2 külgvööndi maksimaalseks laiuseks 12 meremiili, kusjuures ette nähti külgvööndi sisaldumine territoriaalmeres, st külgvööndit ei kehtestatud territoriaalmerele lisaks <ref name="Law"></ref>. See tähendas ühtlasi, et kui territoriaalmere laiuseks oli määratud 12 meremiili, siis ei saanud külgvööndit enam kehtestada<ref name="Symonides"></ref>.
Normi sõnastusest jäeti välja samuti arutlusel olnud riigi turvalisuse kaitsmisega seotud kontrolliõigused ja eksklusiivse kalastamise õigused<ref name="Symonides"></ref>.
 
51. rida:
Punktis (b) nimetatud karistamist saab tema hinnangul rakendada ainult väljuvatele alustele ja punktis (a) nimetatud ennetamist saab kohaldada üksnes sisenevatele alustele. Rannikuriik võib seejuures teostada külgvööndis vajalikku kontrolli, aga mitte (kriminaal)jurisdiktsiooni. Kontrolli põhieesmärk on ennetus<ref name="Ge"></ref>.
Teine koolkond leidis aga, et rannikuriigil on õigus külgtsoonis mitte ainult rakendada ennetavaid meetmeid rikkumiste vältimiseks, vaid neil on ka õigus karistada oma jurisdiktsiooni suhtes toime pandud rikkumiste eest. Näiteks on Jaapani jurist ja Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu kohtunik Shigreu Oda leidnud et G. Fizmaurice'i tõlgendus ei pruugi tingimata kattuda riikide varasema praktika või merevööndite doktriiniga, samuti ei eksisteeri mõistlikku poliitilist kaalutlust taoliseks kitsaks tõlgenduseks, eriti kuna Genfi konventsiooni mustandite uurimise tulemusena on selgunud, et artikli 24 lõplik sõnastus ei esinda täielikult konverentsil osalenud riikide seisukohti.
 
Teine koolkond leidis aga, et rannikuriigil on õigus külgtsoonis mitte ainult rakendada ennetavaid meetmeid rikkumiste vältimiseks, vaid neil on ka õigus karistada oma jurisdiktsiooni suhtes toime pandud rikkumiste eest<ref name="Symonides"></ref>. Näiteks on Jaapani jurist ja Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu kohtunik Shigreu Oda leidnud et G. Fizmaurice'i tõlgendus ei pruugi tingimata kattuda riikide varasema praktika või merevööndite doktriiniga, samuti ei eksisteeri mõistlikku poliitilist kaalutlust taoliseks kitsaks tõlgenduseks, eriti kuna Genfi konventsiooni mustandite uurimise tulemusena on selgunud, et artikli 24 lõplik sõnastus ei esinda täielikult konverentsil osalenud riikide seisukohti<ref name="Oda"></ref>.
 
==ÜRO mereõiguse konventsioon==
65. rida:
==Külgvööndi praktiline väärtus tänapäeval==
 
Mereõiguse asjatundja Heiki Lindpere hinnangul on erivööndi õigusliku staatuse küsimus siiani nii teoorias kui ka riikide praktikas küllaltki vaieldavaks osutunud. H. Lindpere hinnangul ei ole rannikuriigi õigus erivööndis mitte õigusloomealane, vaid õigusaktide täitmise kontrolli alane jurisdiktsioon. Mitte asjata ei ole tema hinnangul normis rõhutatult välja toodud, et nii õigusaktid kui ka nende rikkumised on otseselt rannikuriigi territooriumit, mitte erivööndit puudutavad. Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu ta ka prof. Abner Uustaliga, kes väidab: „Eristsoonides võivad kaldariigi spetsiaalsed laevad (tolli-, piirivalvelaevad) kinni pidada kõiki läbisõitvaid laevu, et kontrollida eritsoonides kehtestatud eeskirjade täitmist“<ref name="Lindpere"></ref>.
 
Samas peab näiteks mereõiguse ekspert Alexander Lott külgvööndi arheoloogiliste esemete kaitse regulatsioonist tulenevalt külgvööndi kehtestamist Soome riigi poolt võimalikuks viisiks, kuidas kaitsta Estonia vrakki seal toime pandud rikkumiste eest selliste võõrriigi lipu all sõitvatelt laevadelt, mis jäävad erinevate rahvusvaheliste lepingute kaitsealast välja. A. Lott leiab, et võimalikuks lahenduseks oleks Soome riigi poolt külgvööndi laiendamine maksimaalse 24 meremiilini, mis kataks ka Estonia viimse puhkepaiga, ning võimaldaks kohaldada neile rikkumistele Soome karistusvõimu koostoimes jälitusõigusega<ref name="Lott"></ref>.
 
== Vaata ka ==