Redaktsioon: 16. juuli 2019, kell 11:54 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust vajab toimetamist ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2020, kell 13:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Athanasius Soter\|aasta=2019\|kuu=juuli}} '''[[Petroskoi]]''' linna praeguses asupaigas on arheoloogiliste leidudega tuvastanud kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu. [[Keskaeg\|Keskajal]] oli siin mitu järveäärset küla, 16. sajandist on teada küla ''"на Соломене озере"'' ([[Karjala keel\|karjalakeelsest]] sõnast ''salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon) ning 16. sajandi lõpul asetas flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''. 11. septembril 1703 asutas [[Aleksandr Menšikov\|vürst Menšikov]] '''Petrovskaja Sloboda''' ~~nimelise~~ asula. Menšikov tegi seda tsaar [[Peeter Suur]]e tarvis, kellele oli vaja uut rauavalamistehast, et toota [[Läänemere laevastik]]ule suurtükke ja ankruid [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal (1700–1721). Alguses kandis rauavalamistehas nime ''Šuiski zavod'' (tõlkes 'Šuja tehas', [[Šuja (jõgi)\|Šuja]]-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime ''Petrovski zavod'' ('Peetri tehas'). Sellest on tuletatud ka linna praegune venekeelne nimi ''Petrozavodsk''. 1717. aastaks oli Petrovskaja Sloboda kasvanud Karjala suurimaks asulaks, kus elas umbes 3500 inimest, oli puulinnus, turuhoone ning majad tsaarile ja Menšikovile. Linna tuntuim vaatamisväärsus oli Püha Peetri ja Pauli puukirik, mis oli ümber ehitatud aastal 1772 ja renoveeritud 1789. Kirik säilitas oma algupärase [[ikonostaas]]i, kuni see Peetri valitsemisaja reliikvia hävis tules 30. oktoobril 1924. 9. rida: Pärast Peetri surma vähenes Petrovskaja Sloboda rahvastik tunduvalt ja tehas käis alla. See suleti aastal 1734, kuigi välismaised töösturid pidasid läheduses vasetehaseid. Tööstus elavnes jälle 1773. aastal, kui [[Katariina Suur]] rajas uue rauavalamistehase [[Lososinka jõgi\|Lososinka jõe]] ülemjooksule. Tehas sai nimeks ''Aleksandrovski zavod'' ('Aleksandri tehas') [[Aleksander Nevski]] järgi, keda peeti piirkonna [[kaitsepühak]]uks, ja see oli mõeldud tootma suurtükke käimasolevate [[Vene-Türgi sõjad\|Vene-Türgi sõdade]] jaoks. Seda kaasajastati ja laiendati [[Charles Gascoigne]]'i järelevalvel 1787–1796. Kohalike ametimeeste väitel "maailma esimene [[raudtee]]" (''чугунный колесопровод'') pühitseti Aleksandri tehase poolt tööstuslikku kasutusse 1788. aastal. 1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai Petrovskaja Sloboda linna õigused ja vene keeles uue nime '''Petrozavodsk'''. Ehitati [[~~neoklassitsistlik~~Uusklassitsism\|uusklassitsistlik]] linnakeskus, mis keskendus äsja planeeritud Ümmargusele Väljakule. 1784. aastal oli Petroskoi piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus [[Aunus]]. Ehkki keiser [[Paul I]] kaotas [[Aunuse kubermang]]u, taastati see eraldi kubermanguna 1801. aastal ja Petroskoist sai selle halduskeskus. ===Soome okupatsioon 1941–1944=== 25. rida: Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15 000 sõjaväelast ja sama arvukalt oli laagrites ka kinnipeetuid. Soome [[okupatsioon]] Petroskois kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati kuus [[koonduslaager\|koonduslaagrit]], millest sõja lõpuni tegutses neli. Kohalike elanike registreerimisel andis Äänislinna sõjaväestaap elamislubadeks soomeugrilastele rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, soomeugrilastele pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval liikudes pidid slaavlased kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli. 1942. aasta aprillis tähistas Äänislinnas oma 20~~-aastast~~. ~~juubelit~~aastapäeva [[Akadeemiline Karjala Selts]]. Osales üle 300 noore ohvitseri, kes soovisid rajada [[Suur-Soome]] riiki Ida-Karjala jt soome-ugri taustaga alade liidendamisel [[Soome]]ga. Keelati välja anda trükiseid, pidada koosolekuid ja rühmadesse koguneda. Sõdurid toimetasid linnas läbiotsimisi ja elanikelt võeti ära toiduaineid, mis olid üle lubatud normi. Trofeedena võeti kaasa ka meeldima hakanud esemeid, see oli sõjaväestaabi poolt ametlikult keelatud, ent üleastunuid ei karistatud. Omandiga seotud kurjategijaid karistas tsiviilkohus, rindejoone ületajatele ja spioonidele määras sõjaväe välikohus surmanuhtluse. Sõjaväe valitsemisele allus kogu linn. Suur osa vene rahvusest elanikke paigutati koonduslaagritesse. Kõrvuti venelastega vangistati ka poliitiliselt mitteusaldusväärseks peetud karjalasi. Massihukkamisi ega genotsiidi koonduslaagrites ei esinenud, küll rakendati aga karistusena peksu. Esines nälga suremist, nõrgemaid võttis [[tüüfus]], [[tuberkuloos]] ja üldhaigused. Äänislinnas suri iga kahekümnes inimene, laagrites iga viies. 40. rida: [http://www.worldcat.org/title/aanislinna-petroskoin-suomalaismiehityksen-vuodet-1941-1944/oclc/609341118?referer=di&ht=edition Jukka Kulomaa. "Äänislinna: Petroskoin suomalaismiehityksen vuodet 1941-1944". SHS. Helsinki 1989] [http://elibrary.karelia.ru/book.shtml?id=16182 Юкка Куломаа. "Финская оккупация Петрозаводска". Verso. Петрозаводск 2006] ( [[Kategooria:Petroskoi\|ajalugu]] [[Kategooria:Karjala ajalugu]]

Petroskoi ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel