Badeni kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

[[Prantsuse revolutsioon]]i puhkedes ühendas markkrahv [[Karl Friedrich]] [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahvkonna]], kuid see ei moodustanud kompaktset territooriumi. Selle kogupindala oli vaid umbes 3500 km^{<small>2</small>}. Kuna see koosnes arvukatest eraldatud kreisidest [[Rein|Reini]] ülemjooksu mõlemal kaldal, võttis Karl Friedrich eesmärgiks omandada vahepealsed maa-alad ja anda nii oma riigile territoriaalne ühtsus. Tema võimalus territoriaalseks laienemiseks tuli [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal. Kui aastal 1792 puhkes sõda [[Prantsuse esimene vabariik|Prantsuse esimese vabariigi]] ja [[Habsburgide monarhia]] vahel, võitles [[Badeni markkrahvkond]] [[Habsburgid]]e poolel; nende riik laastati ja aastal 1796 pidi [[markkrahv]] valuraha maksma ning loovutama oma territooriume [[Rein]]i vasakkaldal Prantsuse esimesele vabariigile. Varsti aga õnn pöördus. Aastal 1803 sai Karl Friedrich [[Saksamaa mediatisatsioon|Saksamaa mediatisatsiooni]] käigus ja [[Aleksander I]] suure toetusega endale [[Konstanzi piiskopkond|Konstanzi piiskopkonna]], osa [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonnast]] ja muid väikseid kreise, samuti [[kuurvürst]]i tiitli. Vahetades aastal 1805 poolt, võitles ta [[Napoleon I|Napoleon]]i poolel, mille tulemusena sai samal aastal [[Pressburgi rahu]]ga [[Breisgau]] ja muid territooriume [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] arvelt (vaata [[Ees-Austria]]). Aastal 1806 ühines kuurvürstkond [[Reini Liit|Reini Liiduga]]. Toetudes [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõpetamisele, kuulutas Karl Friedrich välja [[suveräänsus|suveräänsuse]], tema maadest sai [[Badeni suurhertsogiriik]] ja sellele lisandus veel territooriume.