Fabian Gottlieb von Bellingshausen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna, laeva "Vostok" komandöriks. Samal aastal saadeti keiser [[Aleksander I]] korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.
Aastail 1819–1821 juhatas ta laevade "Mirnõi" (komandör [[Mihhail Lazarev]]) ja "Vostok" [[Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon|ümbermaailmareisi]]. Sel reisil jõuti ka [[Antarktis]]e lähistele. [[Lõunapoolkera]] talvekuil uuriti [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]], avastati mitu saart [[Tuamotu]] saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati [[Peeter I saar]] ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud [[Aleksander I saar]]ena).
<small>[[24. juuli]] [[vkj]]</small> [[5. august]]il 1821. aastal, pärast 751 päeva pikkust maadeavastusreisi, jõudis Bellingshausen oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruannet, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser [[Nikolai I]] abiga alles [[1831]]. aastal (''"Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток"'').
| |||