Tallinna laululava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
7. rida:
 
Kolmel korrusel paiknevad lavaalused ruumid olid kavandatud esinejate kogunemiseks, neid kasutatakse pärast ruumide ümberehitust ja soojustamist 2008. aastal lauluväljaku administratsiooni, näituste ja ürituste jaoks.
Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik on ka vastupidine kasutus, kui etteaste toimub lava esisellavaesisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad (kuni u 7500 istekohta).
 
Laululava arhitektuurseks põhielemendiks on kahe tugikaare vahele riputatud hüperboolse paraboloidi kujuline varikatus mõõtudega 75 × 35 m, mis on ühtlasi akustiliseks ekraaniks. Tagumine tugikaar on raudbetoonist ja toetub postidele, moodustades lava tagaseina. Eesmine, keskelt isegi lava esimese astme kohale ulatuv kaldus tugikaar on osaliselt betooni täis valatud 2 m läbimõõduga terastorust (algses projektilahenduses olid mõlemad kaared raudbetoonist, kuid tööde käigus tehti esikaare konstruktsioonis montaaži lihtsustamiseks muudatus), millel on 73-meetrise sildeava ja mis ulatub keskelt 31,2 m kõrgusele. Kaare iga meeter kaalub 5 tonni. Varikatuse puidust laudadest koorik toetub 3,5 × 3,5 meetrise silmaga 30 mm läbimõõduga terastrossidest võrgule ja on pealtpoolt kaitstud valtsplekiga. 2002. aastal vahetati välja laulukaare plekk-katus. Enne 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupidu asendati sanitaarremondi käigus katuse pehkinud puitelemendid. 2012–2013 teostati TTÜ eestvedamisel laululava geomeetria skaneerimine, nii suvel kui ka talvel, et hinnata suure lumekoormuse mõjusid. Varikatus on plaanis 2018. aasta sügisel asendada uue ristkihtnaelpuitkoorikuga.