Juhan Aare: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
1969–1991 oli kutseline ajakirjanik eri ajalehtede toimetustes, raadios ja televisioonis. 1969–1972 ajalehe Säde kirjanduslik kaastööline; 1973–1975 Eesti Raadio toimetaja, 1975–1977 ajalehe Noorte Hääl korrespondent, 1977–1991 Eesti Televisiooni kommentaator. Eesti Ajakirjanike Liidu ja Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liige. Aastatel 1993–1998 Eesti Ratsaspordi Liidu president ja Eesti Olümpiakomitee liige.
 
Juhan Aare sai tuntuks [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ühe algatajana [[1987]]. aasta veebruaris-märtsis. 25. veebruaril 1987 Eesti Televisiooni saates "[[Panda (saade)|Panda]]" avalikustas ta NSV Liidu Väetistetööstuse Ministeeriumi plaanid fosforiidikaevanduste rajamiseks Lääne-Virumaal (Toolses ja Kabalas). [[28. veebruar]]il 1987 ilmus ajalehes [[Noorte Hääl]] artikkel "[[Stardipauk Valges saalis]]". See artikkel ja saatesari "Panda" põhjustasid üldrahvaliku vastupanu, mida hakati nimetama uueks ärkamisajaks ja fosforiidisõjaks. Fosforiidisõda lõppes võidukalt 6. detsembril 1988 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesti NSV-s". Rahvasõjaks kujunenud fosforiidisõja lõpetas mainitud otsuse punkt nr 8: '''"...mitte lubada fosfroriidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis".''' Esimesele fosforiidisõjale on järgnenud veel kaks J. Aare juhitud fosforidikaevanduste vastastfosforiidikaevandustevastast kampaaniat. FostofiirisõdaFosforiidisõda II toimus aastatel 2011–2014. Fosforiidisõda III algas oktoobris 2015 ja susiseb vaikselt tänase päevanitänapäevani. Fosforiidikaevanduste vastaneFosforiidikaevandustevastane võitlus on lähtunud paljude Eesti teadlaste poolt välja töötatud seisukohast, et maa-aluse fosforiidikaevanduse rajamine Rakvere lähedale (linnast ligikaudu10ligikaudu 10 km kaugusele) tekitaks korvamatut kahju Pandivere kõrgustiku maa-alustele vee horisontidele. Seal asuvad Mandri-Eesti kõige suuremad ja kvaliteetsemad joogivee varud.
 
Eesti Rohelise Liikumise (ERL) üks asutajaid (aprill 1988) ja esimene juhatuse esimees. NovemberNovembrist 1988 kuni märtsmärtsini 1990 oli Aare Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, valitud Haljala valimisringkonnas nr 229. 1989–1991 – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu liige, valitud Pärnu linnast (26 03 1989). 1991–1992 – Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli nõunik. 1992–1999 – Riigikogu väliskomisjoni liige, Eesti-Vene parlamendigrupi esimees. 2002–2005 – Vihula Vallavolikogu esimees (Lääne-Virumaa). 2002–2006 Eestimaa Rahvaliidu liige, 3. juuli 2010 – 20. november 2010 – Eestimaa Rahvaliidu esimees.
 
Aastatel 1999–2001 oli ta Creare OÜ stsenarist. 2004–2005 – Eesti Sisekaitseakadeemia lektor. Aastast 2004 on kuniJuhan käesoleva ajaniAare Eesti Kultuurfilm OÜ juhatuse liige. Alates juulist 2016 – YouTube'i videoportaali "Global Mix – Juhan Aare TV channel" toimetaja. Videoportaalis on nähtav suurem osa J.Juhan Aare tele- ja filmiloomingust.
 
MTU "Eesti vabaduse eest" liige.
 
==TunnustusedTunnustus==
*1988 J. Anveldi nimeline preemia – Eesti NSV Ajakirjanike Liit
*1988 ajalehe Noorte Hääl küsitluse põhjal valiti rahva ajakirjanikuks
*1988 Õitsengu kolhoosi loodushoiupreemia
*1989 Eesti Televisiooni aastapreemia
*1989 Norra partei Venstre looduskaitseauhind
*1999 Lääne-Virumaal toimunud rahvahääletusel valiti 50 Viru vägeva hulka, kelle tegevus on 20, sajandil kõige enam mõjutanud Virumaa nägu
*2006 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]
*2007 Eesti Kultuurkapitali auhind
 
==Looming ==