Erinevus lehekülje "Piltdiagnostika" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Kuriuss teisaldas lehekülje Meditsiiniline kuvamine pealkirja Piltdiagnostika alla: Tegelik termin toortõlke asemele)
P
== Radiograafia ==
 
[[Radiograafia]] (ka nimetatud ka röntgenograafiaks) oli kõige esimene piltdiagnostika tehnoloogia. Patsiendist ühel poolel asub röntgenikiirguse allikas ja teisel pool detektor. Kasutatakse lühiajalist (tavaliselt kuni 0,5 sekundit) impulssi. Röntgenikiirguse lainete ja inimkeha kudede vahel esineb vastastikune toime. Mõned röntgenikiired läbivad keha ja jõuavad detektorini, kus toimub radiograafilise kujutise vormistamine. Kiirte ühtlane jaotus, mis jõuavad patsiendini, on kudedes toimuva kiirguse [[Valguse neeldumine|neeldumise]] ja [[hajumine|hajumise]] tõttu muutunud. Radiograafiline pilt on röntgenikiirte jaotuse kujutis. Transmissioonpildistamine on kujutise ehitamise viis, kui energiaallikas asub uuritava keha väljas ühel pool, energia läbib keha ja jõuab detektorini, mis asub kehast teisel pool. Seetõttu on radiograafia transmissioonpildistamise viis.
 
[[Fluoroskoopia]] on radiograafia alaliik, millega saadakse reaalajaline röntgenikiirguse film. Seda kasutatakse nendel juhtudel, kus reaalajaline tagasiside on vajalik. Näiteks leidmaks kateetrite asukoht arterites.<ref name="KEK" />
[[Doppleri efekt|Doppleri]] ultraheli kasutab heli sageduse muutuse fenomeni. Seda tehnikat kasutatakse vere liikumise uurimisel. Doppleri efekti kasutades saab mõõta nii vere voolamise kiirust kui ka selle suunda.<ref name="EKK" />
 
== Tuumameditsiini pildistaminepiltdiagnostika ==
 
Tuumameditsiin on radioloogia valdkond, milles kasutatakse keemilisi või muid substantse, milles sisalduvad radioaktiivsed [[Isotoop|isotoobid]]. Need ained sisestatakse patsiendi organismi. Mõne aja pärast, mis kulub selleks, et isotoop jaotaks ühtlaselt organismis, kogutakse detektoriga röntgen/gamma kiired, mida see isotoop kiirgab radioaktiivse lagunemise tõttu.
Tuumameditsiini pildistaminepiltdiagnostika võimaldab saada informatsiooni mitte ainult patsiendi anatoomiast, vaid ka keha füsioloogilisest seisundist. Näiteks talliumil on kalduvus kontsentreeruda südame tavalistes lihastes, aga piirkondades, mis on [[Infarkt|infarktilised]] või [[Isheemia|isheemilised]], kontsentreerub tallium nõrgemini. Need piirkonnad näevad välja nagu "tühjad laigud" tuumameditsiini kujutistel ning näitavad südame funktsionaalset seisundit. Tuumameditsiini pildistaminepiltdiagnostika on emissioonpildistamise viis (mis on vastand transmissioonpildistamisele), kuna energiakiirgus algab keha sees, siis välist energiaallikat pole vaja.<ref name="KKE" />
 
== Positroni kiirguse tomograafia ==
Positronid on positiivselt laetud elektronid, mida mõned radioaktiivsed isitoobid kiirgavad. Näiteks hapnik:15. isotoobi lagunemise tõttu ilmub positron, mis ühineb kohe elektroniga. Mõlema osakese massid muutuvad energiaks annihilatsiooni protsessis tuntud Einsteini valemi järgi (E = mc<sup>2</sup>). Seda kiiratud energiat nimetatakse annihilatsiooni radiatsiooniks. Annihilatsiooni radiatsiooni tulemused on kaks footonit, mis on kiiratud korraga vastassuunas, ehk 180 kraadi üksteise suhtes. Positroni kiirguse tomograafias asuvad detektorid ringina patsiendi ümber. Nendel detektoritel on eriline lülituseskeem, mis võimaldab identifitseerida footoni paare, mis ilmuvad [[annihilatsioon]]i protsessis. Kui niisugune paar jõuab kahele detektorile, eeldatakse, et annihilatsioon toimus kuskil sirgel nende kahe detektori vahel. Seda infot kasutatakse, et matemaatiliselt arvutada isotoobi kolmemõõtmeline jaotus, mille tulemus on tomograafilise kujutise kogum.<ref name="KKE" />
 
== Kombineeritud pildistaminepiltdiagnostika ==
 
Kõigil eespool nimetatud pildistamistehnikatelpiltdiagnostikatehnikatel on oma eeliseid (näiteks kõrge ruumiline resolutsioon radiograafias) ja piiranguid (anatoomiline superpositsioon radiograafias). Üldiselt pakub tuumameditsiini pildistaminepiltdiagnostika kudede kõrvalekallete kõrge kontrastiga kujutisi, kuid nendel piltidel ei ole anatoomilised osakesed piisavalt nähtavad, et määrata selle tehnikaga kahjustus siseelundis või koes. Samuti vähendab tuumameditsiinis kiirguse tugevuse vähenemine patsiendi kudedega ka informatsiooni hulka kujutisel. Liites tuumameditsiini pildistamisepiltdiagnostika süsteemid mõne teisemuu pildistamise tehnikagapiltdiagnostikatehnikaga, mis pakub head anatoomilist täpsust (kompuutertomograafia või magnetresonants pildistaminemagnetresonantstomograafia) tekib võimalus saada paremaid ja täpsemaid kujutisi.
 
== Muud piltdiagnostika meetodid ==
129 088

muudatust