Aleksander Veingold: erinevus redaktsioonide vahel

Võitnud Eesti meistrvõistlustelmeistrivõistlustel kulla ([[1983]]), 4 hõbedat ning 6 pronksi, mänginud Eesti meeskonnas 5 maleolümpial.

Paljude rahvusvaheliste maleturniiride võitja, Eesti ([[2006]]), Soome (2007, 2011, 2012) ja Portugali (2008) võistkondlik meister. Tegutsenud naiste male maailmameistri [[Maia Tšiburdanidze]] sekundandina MM-i matšil (1981) <ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D1%82%D1%87_%D0%B7%D0%B0_%D0%B7%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5_%D1%87%D0%B5%D0%BC%D0%BF%D0%B8%D0%BE%D0%BD%D0%BA%D0%B8_%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0_%D0%BF%D0%BE_%D1%88%D0%B0%D1%85%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%B0%D0%BC_1981 Матч за звание чемпионки мира по шахматам 1981]</ref> ja [[Jaan Ehlvest]]i treenerina (1986–1990). NSVL-i kõrgema kategooria treener-õpetaja (1989).

1998–2002 oli ta [[FIDE]] alakomitee "Male koolides" ja FIDE arengukomisjoni liige, 2002. a.aasatl avaldas “Memorandum“Memorandumi male üldharidussüsteemi sisseviimisest" <ref>[http://www.maleliit.ee/EML/memorandum.htm MEMORANDUM male üldharidussüsteemi sisseviimisest]</ref>, milles muuhulgas kutsus malemaailma üle saama paljuaastasest vildakusest sportliku fundamentalismi suunas <ref>[http://www.moles.ee/04/Nov/17/21-1.php Под звездой Кереса и спортивного фундаментализма]</ref>.

Kaasaegse aksiomatiseeritud filosoofia looja <ref>Veingold A. Metamodelleerimine ehk aksiomatiseeritud filosoofia. // «Akadeemia». — 2002.— № 4. — 833–850.</ref>, aristoteliaan: «Jääb üle vaid imestada, miks kõigile kättesadavad Eukleidese "Elemendid" ja vähem kättesaadavad Platoni ja Aristotelese teosed pole viinud üldtunnustatud aksiomatiseeritud filosoofia loomiseni.”<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20011005.1.9 Aleksander Veingold 2001. Sokratese draama. – Õpetajate Leht, 5. oktoober.]</ref>.

Laiendas filosoofilise tesauruse mõistetega «aksiomatiseeriv analüüs», «inkorporeeriv objekt », «interaktiivne mudel»; aktualiseeris tärmini «aksiomatiseeritud filosoofia»<ref>[https://www.pdcnet.org/wcp23/content/wcp23_2018_0002_0002_0345_0349 Proceedings of the XXIII World Congress of Philosophy.]</ref>. 2014. aastal avaldas raamatu "Основы современной философии"<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/cAR1-15-00188/car1+15+00188/-3%2C-1%2C0%2CB/frameset&FF=car1+15+00188&1%2C1%2C "Основы современной философии"]</ref>.

Veingold kaitseb filosoofia juurutamist kohustuslikku haridussüsteemi eraldi õppeainena: “filosoofiata pole kohustuslik haridus ilmselt täisväärtuslik”. <ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/40443 Aleksander Veingold. Filosoofia ja haridus. // Haridus. - 1999. — № 4. — 11-14.]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000225.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Aleksander Veingold. "Riiklik õppekava ja filosoofia." Õpetajate Leht 25.02.2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000114.1.6 Aleksander Veingold. "Haridus ja liberaalne filosoofia." Õpetajate Leht 14.01.2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000324.1.8 Aleksander Veingold. "Avalik kiri Peeter Kreitzbergile" Õpetajate Leht 24.03.2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20030228.1.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Aleksander Veingold. "Hea haridus ja filosoofia." Õpetajate Leht 28.02.2003]</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/2017401/filosoofia-tagasi-koolidesse Aleksander Veingold. "Filosoofia tagasi koolidesse!" Postimees 01.05.2003]</ref>

==TunnustusedTunnustus==

*[[1983]] Rahvusvaheline– rahvusvaheline meister

*1988 – [[Eesti NSV teeneline treener]]