Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus olid Saksa keisririigiKeisririigi väed vallutanud 1917. aasta septembriksseptembris Läti ja oktoobris, [[Lääne-Eesti saared]]. Saksa vägede kontrolli all olevatel territooriumitel kehtestati [[saksa okupatsioon]]ivõim (Vt [[Ober-Ost]]).

30. novembril [[vkj]] / [[13. detsember|13. detsembril]] 1917 tegi [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja 17. [[vkj]] / [[30. detsember|30. detsembril]] 1917 [[Liivimaa rüütelkond]] otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioonoktoobrirevolutsioon]]i-järgsest bolševike [[Nõukogude Venemaa]]st. Eraldumisliikumist püüdsid [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esindajad likvideerida [[Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal|terroriga]].

Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti kreisisaadik [[Heinrich von Stryk]]i poolt<ref>[[Olaf Esna]], [http://www.parnupostimees.ee/250408/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused], Pärnu Postimees, 25.04.2008</ref> Saksa välisministeeriumi kaudu üle [[Nõukogude Venemaa]] esindajale [[Vatslav Vorovski]]le [[Stockholm]]is 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]], viidates ka demokraatlikul alusel valitud linnade ja valdade demokraatlikul alusel valitud eestlastest esindajate otsusele [[1917]]. aasta 28. novembrist ukj, millega Eestimaa ja Liivimaa (?) iseseisvaks kuulutati.

[[9. aprill]]il moodustati Tallinnas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]], suurmaaomanike, väikemaaomanike ja [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|linnaelanike]] esinduskogu [[Eestimaa]]l, Tallinnas [[Eestimaa Maakogu]] ja [[10. aprill]]il [[Riia]]s [[Liivimaa]]l [[Liivimaa Maakogu]].

Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, sõltumata seisusest sõltumata, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhitav ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid Kuramaa, Liivimaa, Saaremaa, Riia ja Eestimaa rüütelkondade, linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. Maanõukogu koosnes 58 liikmest. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Baltimaade Ühendatud Maanõukogu]] (''Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga'') [[Riia]]s välja Balti Hertsogiriigi välja.

Balti Hertsogiriik oli kavandatud [[seisus]]liku, ebademokraatliku riigina, nagu olid ka teised selleaegsed saksaSaksa väikeriigid. Üldist hääleõigust ei saanud kehtestada ka rahvastiku ülekaalukat osa moodustavate eestlaste ja lätlaste eeldatava ebalojaalsuse tõttu loodavale riigile. Ajaloolistel põhjustel oli Maanõukogus ülekaal end sakslasteks pidavatel isikutel. Eestlastest ja lätlastest kuulusid Maanõukogu koosseisu vähetuntud isikud, toetuse saavutamine mõjukamatelt ja tuntumatelt eesti poliitikutelt (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) nurjus. [[Hertsog]]iks pidi esialgse kava kohaselt saama [[Preisimaa kuningas]], kes oli ka [[Saksamaa keiser]] [[Wilhelm II]], kuid Saksamaa väikeriikide valitsejate vastuseisu tõttu jäi lõplikuks riigipea kandidaadiks [[Mecklenburgi hertsog]] [[Adolf Friedrich]]; samuti jäi teostamata plaan taastada Kuramaal omamaine [[Bironid|Bironite]] dünastia. Hertsogiriik jaotati eesti-läti keelepiiri järgi seitsmeks [[kanton]]iks ([[Kuramaa]], [[Riia]] linn, [[Latgale]], [[Lõuna-Liivimaa]], [[Põhja-Liivimaa]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] ja [[Eestimaa]]). Hertsogiriiki pidid kuuluma ka varem Baltimaade koosseisu mitte kuulunud Latgale ja [[Setumaa]].

Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa Ühendatud Maanõukogu koos Kuramaa maanõukogugaMaanõukoguga valis [[8. november|8. novembril]] [[Balti regendinõukogu|Balti Regendinõukogu]] eesotsas [[parun]] [[Adolf Pilar von Pilchau]]ga ja [[Balti Maakomitee]]. Regendinõukogu andis [[Heinrich von Stryk]]ile 11. novembril 1918 volituse hertsogiriigi esindamiseks välismaal.

Novembris 1918 alustati oma 13 500-mehelise maakaitseväe ehk [[Landeswehr]]i loomist, mida asus juhtima veebruaris [[Liepāja]]sse saabunud Landeswehri ja saksaSaksa üksuste ([[Rauddiviis]]i) ülemjuhataja kindral [[Rüdiger von der Goltz]].

Balti Hertsogiriigi rajamise nurjas Saksamaa kaotus Esimeses[[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] ja sellele järgnenud võimu ülevõtmine Eesti ja Läti valitsuse poolt, mida [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik BaltimaadelBaltimaades [[August Winnig]].

Eestimaa aadel sõlmis 26. novembril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti ajutiseAjutise valitsusegaValitsusega]] kokkuleppe enamlaste rünnakute tõrjumiseks ja ühise kaitseväe loomiseks.

{{Vaata|Stryki afäär}} Balti hertsogiriigiHertsogiriigi [[regentnõukogu]] välisesindaja, Stockholmis resideerinud [[Heinrich von Stryk]] alustas juba varakult ettevalmistusi 1918. aasta 18. novembril moodustatud [[Läti ajalugu#Läti kodusõda|Läti]] [[Läti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] asendamiseks Saksa-sõbraliku valitsusega. 1919. aasta veebruaris saabus von Stryk [[Liepāja]]sse, tuues väidetavalt kaasa konkreetsed riigipöördekavad.

* [[Eduard von Dellingshausen]]. "Kodumaa teenistuses. Eestimaa Rüütelkonna peamehe mälestused". Saksa keelest tõlkinud [[Virve Tamm]], [[Koidu Uustalu]]. Tallinn, Olion, 1994.