Ookeani keskahelik: erinevus redaktsioonide vahel

Ookeani keskahelik on [[seismiliselt aktiivne piirkond]]. Aktiivsed on nad ka [[vulkaan]]iliselt, kuid paiknemise tõttu merepõhjas ei ole seda tüüpi [[vulkanism]] laiemale avalikkusele kuigi tuntud. Erandiks on näiteks [[Island]]i [[saar]], mis asub täpselt ookeani keskaheliku ningja samutisamas ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] kohal, seetõttumistõttu on seal võimalus jälgida "ookeanipõhja" laienemist kuival maal.

Ookeani keskaheliku kõrgus merepõhjast on 1...3 km ning laius umbes 1500 km. Seega on nõlva kalle suhteliselt lauge janing jääks inimsilmale praktiliselt märkamatuks. Esile tuleb ta vaid kui suuremõõtmeline, globaalne [[geoloogiline struktuur]].

[[Kivim]]iliselt koosnevad ookeani keskahelikud peaaegu eranditult [[Basalt|basaldist]]. [[Petroloogia]]s nimetatakse ookeani keskahelikule tüüpilist basalti "MORB" (''mid-ocean ridge basalt'').

Ookeani keskaheliku avastamine [[1950. aastad|50-ndatel1950. aastatel]] sillutas teed [[laamtektoonika]] teooriale, mis pani aluse tänapäevasele [[geoloogia]]le.