Adolphe Charles Adam: erinevus redaktsioonide vahel

JuudiAoplhe'i isa, juudi päritolu komponististkomponist, pianististpianist ja Pariisi konservatooriumi klaveriõpetajast isaklaveriõpetaja Jean-Louis Adam, janing ema, arsti tütrest ematütar Élisabeth-Charlotte-Jeanne Coste, ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Adolphe alustaskialustas õpinguid inseneriameti omandamiseks, kuid isa õpilase Ferdinand Héroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus õppimata Pariisi konservatooriumi orelit ja kontrapunkti François Benoist', Anton Reicha ja [[François-Adrien Boieldieu|François-Adrien Boïeldieu]] juuresjuurde orelit ning kontrapunkti õppima. MängisÜsna pea mängis ta konservatooriumi orkestris [[timpan]]eid. 20-aastaselt hakkas kirjutama lauleAdolphe Pariisi vodevilliteatritele laule kirjutama, mängis Pariisi Théâtre Gymnase-Dramatique'i orkestris ja oli samas kohas hiljem koormeister. Aitas 1825. aastal aitas ta Boïeldiue'l valmistada ette Opéra-Comique'is ettekandmiseksvalmistada tema "La dame blanche"., Käismida Opéra-Comique'is esitati. 1826. aastal käis reisimas Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis. Genfis kohtus libretist [[Eugène Scribe]]'iga, kes innustas teda komponeerima koomilisi oopereid komponeerima. Scribe'iga koostöös valmis tal järgneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.

[[Fail:Adolphe Adam -1856 -sized.JPG|pisi|AdolpeAdolphe Adam ca 1856]]

== LavamuusikaheliloojaLavamuusika helilooja ==

AlustasAdolphe alustas ooperihelilooja karjääri ühevaatuseliste teostega, mismida kanti ette Gymnase'is, Théâtre des Nouveautés ja Théâtre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opéra-Comique'is. 1934. aastal triumfeeris ta koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida etendatijärgneva 40 aasta jooksul Opéra-Comique'is üle 1000 korra etendati. Kirjutas 1832. aastal kirjutas kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni [[Covent Garden]]ile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel [[Peterburi]], kus esitati tema balletidballette "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja "L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning otse tsaarile pühendatud ooper "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"),. milleViimase etendusi dirigeeris helilooja ise dirigeeris.

Pärast tüli [[Opéra-Comique]]'i direktori Alexandre Basset'ga asutas novembrisAdolphe 1847. aasta novembris Opéra-Nationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. TulemuseksTulemus oli, et Adam olilaostas laostunudAdami nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra kohendamiseksparandamiseks hakkas ta kirjutama artikleid ajakirjadele Le constitutionellConstitutionell ja Assemblée nationaleNationale ning võttis 1849. aastal vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooni professorikompositsiooniprofessori ametikoha. 1853. aastal olid tal võlad juba makstud.

Pärast Basset' lahkumist pöördus tagasi Opéra-Comique'i, kus 1850. aastal esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Griselda,Giralda ou La nouvelle Psyhé" (Griselda"Giralda, uus Psyhé"). OliPärast seda oli seejärelAdolphe kuniAdam elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne helilooja, kirjutades aastatel 1852–1856 koguni 13 ooperit. Avaldasja avaldades tugevat suunavat mõju prantsusePrantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on aga tänaseks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetavat suurepärastpeetud postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").

Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas aga hoopis oma 14 balletiga, millest väljapaistvaim ja rahvusvahelisse püsirepertuaari kuuluv on "Giselle",. milleTeose libreto aluseksalus on üks Théophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil 1841 Pariisi Opéras. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.

Eesti teatrites on balletti "Giselle" lavastud 12 korda, neist aastatel 1949., 1970. ja 2007. aastal Vanemuises. Uusim lavastus esietendus rahvusooperis Estonia 2017. aastal.

1829. aastal abiellus näitlejanna Sara Lescot'ga, kellega tal olisündis poeg Andrien-Léopold. Pärast Sara surma 1851. aastal abiellus enda õpilase, lauljanna Chérie-Louise Couraud'ga, kes oli temast 14 aastat noorem ning kellega elas elu lõpuni.

Komponeeris 1844. aastal komponeeris laialdase rahvusvahelise tuntusega jõululaulu "Minuit, chrétiens" ("Kesköö, kristlased"), mida katoliiklikes kirikutes keskööl esitatakse keskööl ning mis ingliskeelses versioonis on tuntud kui "O Holy Night" (1847), jaeestikeelses mida Eestis teataksekui "Jõuluöö" nime all.

OliTa hästioli väga tuntud muusikaõpetaja, kelle üheksüks õpilaseksõpilane oli [[Léo Delibes]]. Avaldas arvukalt artikleid ja följetone, samuti autobiograafia "Souvenirs d'un musicien" ("Ühe muusiku mälestused"), mis ilmus 1857 postuumselt aastal 1857.

OnAdolphe Adam on maetud Pariisi Montmartre'i kalmistule.

Esiettekanded Pariisis, kuivõi pole teisiti märgitudmujal:

* "Pierre et Marie, ou Le soldat ménétrier" (1924),

* "L’oncle d’Amérique" (1826),

* "Monsieur Botte" (1827),

* "La reine de seize ans" (1828),

* "Les trois cantons, ou La Confédération suisse" (1828),

* "Pierre et Catherine" (1829),

* "Danilowa" (1830),

* "Joséphine, ou Le retour de Wagram" (1830),

* "His First Campaign" (London, 1832),

* "The Dark Diamond" (London, 1932),

* "Une bonne fortune" (1834),

* "Le chalet" (ooper, 1834),

* "Le marquise" (1835),

* "Le postillon de Lonjumeau" (operett, 1836),

* "La fille du Danube" (balett, 1836)

* "Le brasseur de Preston" (1838),

* "Die Hamadryaden" (Berliin, 1840),

* "Le rose de Péronne" (1840),

* "Giselle" (balettballett, 1841),

* "Le roi d’Yvetot" (1842),

* "Lambert Simnel" (1843),

* "Cagliostro" (1844),

* "Richard en Palestine" (1844),

* "Les premiers pas" (1847),

* "Le toreador, ou L´accord parfait" (1849),

* "Giralda, ou La nouvelle Psyché" (ooper, 1850),

* Se"Si j’étais roi" (ooper, 1852),

* "La poupée de Nuremberg" (1852),

* "Le roi des halles" (1853),

* "Le bijou perdu" (1853),

* "Le muletier de Tolède" (1854),

* "A Clichy" (1854),

* "Le houzard de Berchini" (1855),

* "Le Corsaire" (ballett, 1856)

* "Falstaff" (1856),

* "Mam’zelle Geneviève" (1856),

* "Les pantins de Violette" (1856).