Krivasoo lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt=Krivasoo lahing
|osa= [[Eesti Vabadussõda|Eesti VabadussõjastVabadussõja]]<br> [[Viru rinne|Viru rinde]] [[Narva kaitselahingud|Narva kaitselahinguist]]
|pilt=
|pildiallkiri=
19. rida:
'''Krivasoo lahing''' toimus [[16. november|16. novembrist]] kuni [[30. detsember|30. detsembrini]] [[1919]]. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Eesti vägede ja [[Punaarmee]] vahel [[Krivasoo küla]] ümbruses. Vene ajalookirjanduses nimetatakse lahingut ''[[Kriuša]] lahinguks''.
 
Punaarmee läänerinde[[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] armeekomandöri [[Vladimir Gittis]]e juhtimisel ründas üle Krivasoo [[Auvere]] suunas 7. ja 15. armee jõududega (6. [[diviis]]i umbes 40 000 meest ja 200 [[suurtükk]]i) eesmärgiga Viru rinde väed ümber piirata.
 
Punaarmee rünnakule seisid Viru rindel vastas [[kindral]] [[Aleksander Tõnisson]]ile alluvad [[1. Diviis|1.]] ja [[3. Diviis]]i väeosad (umbes 15 000 meest ja 160 suurtükki).
 
==Lahingu käik==
17. novembril 1919 murdis Punaarmee 17. armee löögigrupp, mis koosnes 12 [[Polk|polgust]] [[Vääska]] juures [[rinne|rinde]] läbi ja alustas edasitungi [[Auvere]] suunas. EestiÖösel vägedeüle [[1Krivasoo]] piirkonnas laiaks ja aeglasevooluliseks muutunud ja jäätunud jõe tunginud punaväed ei kohanud tõsist vastupanu, sest soisel alal ei olnud võimalik rajada kaitsekraavidega püsivalt mehitatud rindejoont. RügementPunaarmee lõi ohtliku platsdarmi Auvere suunas eesmärgiga vallutada [[Tallinna-Narva raudtee|1Jõhvi-Narva raudteelõik]], 6. Samal ajal ründas Punaarmee lakkamatute rünnakutega ja 8.väga polgutugeva jõududegasuurtükitule antudtoetusel vastulöökNarvast taastasida esialgsepool rinde.positsioone [[Annenskaja]], [[Dubrovka]] ja [[Sala küla]] joonel.
 
Eesti vägede [[1. jalaväepolk|1]], [[6. Jalaväepolk|6.]] ja [[8. jalaväepolk|8. jalaväepolgu]] jõududega antud vastulöök taastas esialgse rindejoone.
 
Punaarmee ründas veel korduvalt eesti positsioone, kuid nendest läbi murda enam ei suudetud. Rünnakute tagajärjel suuri kaotusi kandnud Punaarmee rünnakud vaibusid 30. detsembriks 1919.