Redaktsioon: 10. jaanuar 2018, kell 22:29 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 192 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. veebruar 2020, kell 04:09 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 913 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
34. rida: [[Venemaa Keisririik\|Venemaa]] siseministeerium eraldas 2. veebruaril ([[vkj]]) 1869 suure hulga raha uute õigeusu kirikute ehitamiseks [[Läänemere kubermangud]]esse. Ka Kolga-Jaani ehitatav uus kirik sai oma rahaeralduse sealt. Kirikuhoone projekteeris [[Riia]] arhitekt [[Heinrich Scheel]]. Sama projekti järgi, kuid väikeste muudatustega, ehitati kirikuhoone veel [[Arussaare Issanda Taevaminemise kirik\|Arussaarde]], [[Penuja\|Penujale]]~~sse~~, [[Uruste Issanda Taevaminemise kirik\|Urustesse]] ja [[Saaremaa]]l kümnesse kohta.<ref>[[Jaanus Plaat]], [[Arne Maasik]]. "Lalsi (Kolga-Jaani). Püha Nikolai kirik". // "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Lk 66</ref> Kolga-Jaani õigeusu kihelkonnakiriku asupaigaks valiti [[Lalsi]] küla. Hoone ehitamist alustati [[1871]]. aastal. Ehitamiseks kasutati peamiselt kohalikku lõhutud maakivi, mis seestpoolt hiljem krohviti ja värviti. Hoone on peaaegu võrdhaarse [[kreeka rist]]i kujulise põhiplaaniga, eeskoda venitab läänes ristihaara pisut pikemaks. [[Nelitis]]e kohal paikneb kaheksatahuline madal [[tambuur]] ja selle peal on [[uusbarokk\|uusbarokse]] vormiga kaheksatahuline [[kuppel]]. Haarade sisenurkadest kasvavad välja kaheksatahulised abitornid, mis aitavad viklite kandadel võtta vastu tambuuri ja kupli rõhtjõude. Abitornide kuplid on lahendatud nii, et tekib mulje [[bütsants]]i viiskuppelkirikust. Hoone kõrgus on umbes 15 m, see oli mõeldud umbes 450 inimese mahutamiseks.

Lalsi Püha Nikolause kirik: erinevus redaktsioonide vahel