Redaktsioon: 23. aprill 2019, kell 12:40 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 8. veebruar 2020, kell 23:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
22. rida: ====Metabolism==== Ubikinoonid imenduvad [[mitsellid]]es [[peensool]]est peamiselt [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja [[sapphape]]test. [[Sapp\|Sapi]]- või [[pankreas]]e nõre vaeguse korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev [[raualiigsus]], lahtistitena töötavad mineraalõlid, [[kloriidid]]erikas [[joogivesi]], ~~oraalsed~~suukaudsed [[kontratseptiivid\|rasestumisvastased preparaadid]], mitmed [[antibiootikumid]], rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh soole arenguhäired). Maksa sattunud ubikinoonid muundatakse kõik Q<sub>10</sub> vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on suurim [[südamelihas]]es, ületades [[maks]]a ja [[neer]]ude sisaldust kahekordselt. 29. rida: ===Biofunktsioonid=== Inimorganismis on ta lipofiilses keskkonnas (vere [[lipoproteiin]]id, [[plasmamembraan]], mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav antioksüdant. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu, seda eriti just [[LDL]] partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket [[kolesterool]]ist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q rakkude [[hingamisahel]]a keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad [[dehüdrogenaasid]] olulisel kohal [[adenosiintrifosfaat\|adenosiintrifosfaadi]] (ATF) aeroobse tootmise protsessis – ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine. Q-vitamiin ja selle ühendid on olulised [[tsitraaditsükkel\|tsitraaditsükli]] ensüümide töös ning [[E-vitamiin]]i ringluses. 91. rida: }} ==Kirjandus== ~~==Kasutatud publikatsioonid==~~ "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 152–153, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1 Aune Rehema, Kersti Zilmer, Ursel Soomets, Mihkel Zilmer, "Inimkeha põhilised molekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, lk 136–137, 2015, ISBN 978 9985 2 2168 6

Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel