Redaktsioon: 6. august 2019, kell 02:46 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2020, kell 14:06 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
49. rida: [[Fassaad]]il on kasutatud pea- ja ülakorrust ühendava [[Kolossaalpilaster\|kolossaalpilastri]] motiivi. [[Pilaster\|Pilastreid]] jätkavad soklikorrusel kuldsete [[orvand]]itega kaunistatud [[liseen]]id. Lossi eenduvad tiivad ja [[auhoov]] on prantsuspärased.<ref name=":4" /><ref name=":0" /> Hoone keskosa rõhutavad [[Keskrisaliit\|keskrisaliidi]] ette paigutatud [[~~Order~~Toscana order\|~~toskaana~~Toscana orderis]] kujundatud sammasrõdu, kolm erikujulise [[Framuug\|valgmikuga]] [[vestibüül]]iust ja rikkalik krohvdekoor. Uste kohal asuvate inimnäoga [[maskaroon]]ide autoriks peetakse lossikujur Salomon Zeltrechti.<ref name="4Fpyc" /> [[Pilt:Kadrioru loss.jpg\|pisi\|258x258px\|Lossi külgfassaad]] Ovaalakna alumine osa on raamistatud voolitud lehtkaunistustega. Rõduukse valgmik on samuti dekoreeritud [[Filigraanne\|filigraanse]] puitehisega. Teise korruse akende ülaosas paiknevad lehtedest ümbritsetud naistenäod, mille kohal asuvad [[segmentkaar]]ed. Keskrisaliiti toob esile ka fassaadi ülaosas asuv raidkiviga pealistatud [[Viil (arhitektuur)\|murdviil]], mis kaunistatud lehtedega – sarnast dekoori on kasutatud ka [[Strelna loss]]i külgfassaadide kujundamisel, nagu ka ülakorruse akende [[laiendnurk]]adega raamistust.<ref name=":1" /> 86. rida: Lossi peasaaliga külgnev '''banketisaal''' pärineb 1930ndate ulatuslikest ümberehitustest ning püstitati arhitekt [[Aleksandr Vladovski]] projekti järgi algse tagafassaadi ette.<ref name=":4" /> Omaette kunstiteost kujutavad endast ka lossi arvukad [[Kahhelahi\|kahhelahjud]]. [[Kahhel\|Kahlid]] toodeti [[Strelna]] manufaktuuris lähtudes Hollandi sinimaalinguliste seinaplaatide eeskujust. Lossi peakorrusele mõeldud 8 ahjust on säilinud 4 ning ülemisele korrusele ette nähtud 8 ahjust 5. Uhkemad ahjukahlid kujutavad maastikuvaateid, loomi ja linde, aga ka [[Venemaa vapp\|Bütsantsi-Vene kahepäist kotkast]]. Ahjude dekoratsioon on erinev, osadel leidub [[~~korintose~~Korintose kapiteel]]idega nurgasambaid ja [[karniis]]il erikujulisi nurgavaase.<ref name="hqulw" /> Kadrioru lossi fuajees asub vanakreeka marmorkuju "[[Mílose Venus]]" koopia, mille valmistas 1858. aastal [[Itaalia marmor]]ist Euroopas väga kõrgelt hinnatud [[Neoklassitsism\|uusklassitsistlik]] skulptor [[Antonio Canova]]. 92. rida: ==Lossipark== {{Vaata\|Kadrioru park}} Kadrioru lossipark rajati ~~erinevatel~~eri tasanditel paiknevaks mitmeosaliseks [[Regulaarpark\|regulaarpargiks]].<ref name="iFXbM" /> Kasutatud on Prantsuse-Hollandi pargikujundusvõtteid: [[kanal]]id, purskkaevud, alumine ja ülemine aed, [[võrepaviljon]]id ja [[kunstigalerii\|galeriid]]. Kanaliga [[telgkompositsioon]] on prantsuspärane.<ref name=":0" />[[Pilt:Kadrioru loss 2005.jpg\|thumb\|Ülemine lossiaed\|309x309px]] Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges [[Prantsuse stiilis park\|Prantsuse stiilis]], lossist mereni ulatuv pargi osa aga [[Inglise stiilis park\|Inglise stiilis]]. 99. rida ⟶ 100. rida: Kahjuks lihtsustati arhitekt Michetti projekti märgatavalt ning osa plaanitust jäi kohalike materjalide poolt seatud piirangute tõttu rajamata.<ref name="hQ18m" /> Samuti on lossi regulaarne park ~~tänaseks~~tänapäevaks täielikult kaotanud oma algse ilme. Alumine aed on nüüdseks muutunud metsapargiks.<ref name=":4" /> Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni pargisasuvaid puid pügati, kuid enam seda ei tehta. 18. sajandi eeskujude järgi on renoveeritud lossitagune [[Kadrioru pargi lilleaed\|Lilleaed]], korrastamisel on fassaadipoolne alumine aed. == Kõrvalhooned == Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)\|Aruküla]], [[Peningi mõis\|Peningi]], [[Kostivere mõis]]a ja teised ning kinkis need Jekaterinale [[apanaaž]]iks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru sloboda]], [[Kadrioru park\|pargist]] edela poole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva [[Weizenbergi tänav\|Weizenbergi tänava]] kohal) asus nn vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja [[jääkelder]] asusid lõunas, teisel pool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise [[Noortepark\|Noortepargi]] alumise sissepääsu lähedal, [[sepikoda]] asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Arvukaist kõrvalhooneist säilinud on Peeter I maja, lustla, vahimajast ümber ehitatud külalistemaja, köögimaja ja jääkelder, samuti lossivalitseja elamu.<ref name=":4" />

Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel