Eesti põhirahvus on [[eestlased]], kes moodustavad 69,72% elanikest.<ref name="Odo3g" /> Suurim vähemusgrupp on [[venelased]], kes moodustavad 24,8% elanikest.
Eesti elanike arv vähenebkasvab aeglaselt sisserände tõttu, mis korvab negatiivse [[loomulik iive|loomuliku iibe]] ja väljarände tõttu. Kui 2010. aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest, seega ületas väljaränne sisserännet 2484 inimese võrra, siis 2019. aastal ületas sisseränne väljarännet 5030 inimese võrra.<ref>https://www.stat.ee/pressiteade-2020-007</ref> 2009. aastal oli väljarände ülekaal kolm korda väiksem –veel 774 inimest.<ref name="syZOQ" /> Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli −0,13% (2007) ja −0,045% (2008). Aastal 2010 muutus see esimest korda viimase 20 aasta jooksul positiivseks,<ref name="ScitR" /> kuid jäi taas negatiivseks juba järgmisel aastal.<ref name="QwmmO" /> [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus.
Paljudel Eesti elanikel ei ole [[Rahvastikuregister|rahvastikuregistris]] kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.
