Rava (Järva): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Ambla vald]]a.
Vanem nimetus on''' Rawaküll.'''
Esmamainimine [[1554]].
Elanike arv 27 (seisuga 1.01.2013).
17. rida:
== Asukoht ==
Rava küla piirneb [[Kurisoo]], [[Jõgisoo (Ambla)|Jõgisoo]] ja [[Roosna]]
Küla on kuulunud [[1866]]. aastast [[Rava vald|Rava valla]], [[1892]]. aastast Ambla valla, [[1945]]. aastast Ambla Külanõukogu ja [[1991]]. aastast Ambla valla koosseisu.
== Ajalugu ==
1554. aastal ostis Rava küla Robert Fricks. Uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama. 17. sajandi lõpul sai Rava külast [[Rava mõis]] ja Väike-Ahula küla nimetati ümber Rava külaks. 1970. aastal liideti Rava külaga [[Vistla (Järvamaa)|Vistla]] küla ja Rava asundus. 1869. aastal avati [[Prümli vallakool|Prümlis]] Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkooli eelkäijaks. 1897 ehitati uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli seltsielu keskus. Seal käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921. aastal korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918. aastal tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. [[Rava tammik]] võeti kaitse alla 1936, olles [[Eesti Looduskaitse Register|Eesti Looduskaitse Registri]] esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.
== Vaatamisväärsused ==
28. rida:
Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellel, mõisa vastas, teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel [[Puisniit|puisniidul]] kasvab 92 põlist [[tamm]]e, 16 suurt [[lehis]]t ja üks mitmesaja-aastane [[mänd]]. Puisniidul kasvab mitmeid [[Käpalised|käpalisi]], nagu [[kaunis kuldking]], [[vööthuul-sõrmkäpp]], kahkjaspunane sõrmkäpp, B[[Balti sõrmkäpp|alti sõrmkäpp]], [[pruunikas pesajuur]], [[suur käopõll]], ja [[kahelehine käokeel]]. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest [[Hiis|hiiesalust]], mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud.
Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud [[lubjaahi]] ja lubjaahju juurde kuuluv [[paemurd]]. 2012. aastal taastati 1903. aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi olla oma nime saanud pärimuse järgi, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – [[rästik]]ud ja [[nastik]]ud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega
[[Rava järv]]e rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus
==Viited==
|