Rein Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|pisi|Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011]]
[[Pilt:Rein Vihalemm.jpg|pisi|Rein Vihalemm, 2012]]
'''Rein Vihalemm''' ([[9. detsember]] [[1938]] [[Pärnu]] – [[18. juuli]] [[2015]], [[Tammiste (Sauga)|Tammiste]] küla, [[Sauga vald]], [[Pärnumaa]]<ref name="Delfi" /><ref name="UGcwK" />) oli eesti [[teadusfilosoofia|teadusfilosoof]], filosoofiakandidaat. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[keemia]] ajalugu ja [[keemiafilosoofia]], Eesti teadusfilosoofia ajalugu ning [[Thomas Kuhn]]i retseptsioon.
 
== Biograafia ==
Rein Vihalemm lõpetas [[1957]]. aastal [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu 2. L. Koidula nimelise Keskkooli]]. [[1963]]. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] keemia erialal, [[1966]]. aastal [[aspirantuur]]i filosoofias. Ülikoolis oli ta kursusekaaslaste seas [[Jüri Kukk]], kellest ta avaldas mälestusi ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]].<ref name="aivft" />
 
[[1969]]. aastal kaitses Vihalemm [[NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituut|NSVLNSV Liidu Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudis]] kandidaadiväitekirja "Стадии развития учения о химическом сродстве с точки зрения основных ступеней познания" (juhendaja B. M. Kedrov). [[1974]]. aastal atesteeris [[VAK]] ta dotsendiks.
 
Aastail 1966–2015 oli Vihalemm Tartu Riikliku Ülikooli (hiljem Tartu Ülikooli) filosoofiaõppejõud (1974–1992 ja 1997–2002 [[dotsent]], 1992–1997 ja 2002–2004 teadusfilosoofia korraline professor, 1996–1998 sealsamas filosoofiaosakonna juhataja; 2005. aastast surmani erakorraline professor)<ref name="Delfi" />. Aastal [[1992]] rajas ta Tartu ülikooli teadusfilosoofia õppetooli. 2008. aastal, mil ta valiti emeriitprofessoriks, oli tema publikatsioonide koguarv 107.<ref name="emeriit" /> Vihalemm juhendas tervet rida magistri- ja doktoriväitekirju; tema juhendatavate seas olid näiteks [[Bruno Mölder]], [[Jüri Eintalu]], [[Leo Näpinen]], [[Anto Unt]] ningja [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]].
 
[[1979]]. aastast oli Vihalemm [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e liige<ref name="Delfi" />, [[1996]]. aastast selle juhatuse ja [[2001]]. aastast volikogu liige, seejärel teadusfilosoofia ja -metodoloogia sektsiooni esimees. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukokku kuulus ta alates selle asutamisest 1992. aastal, 1995–1998 oli ta nõukogu aseesimees ja 1998–2004 esimees{{lisa viide}}. Rein Vihalemm oli ka [[Rahvusvaheline Keemiafilosoofia Selts|Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi]] asutajaliige ([[1997]])<ref name="Delfi" />. [[2005]]. aastast oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus]]e nõukogu liige.
21. rida:
Rein Vihalemma liigituse järgi jagunevad teadused kol­meks: [[f-teadus]]ed (näiteks [[füüsika]]), [[loodusloolised teadused]] ning [[humanitaar-sotsiaaluuringud]].<ref name="pAdLW" />
 
"Vihalemma loodud F-teaduse mudel aitas mõista, miks on just füüsika kujunenud etalonteaduseks ja kuivõrd see etalon on rakendatav kõigile teadustele," iseloomustati F-teadust kui teadusmudelit järelehüüdes Rein VihalemmaVihalemmale järelehüüdesTartu Ülikooli kodulehel.<ref name="Fd0LX" />
 
===Praktiline realism===
39. rida:
Vihalemma lähenemise taustal on [[Karl Marx]]i [[praktika]] ([[ühiskondlik-ajalooline praktika|ühiskondlik-ajaloolise praktika]] kontseptsioon, mida Vihalemm peab realistlikuks, täpsemalt [[materialism|materialistlikuks]]<ref name="ajL0f" />.
 
Vihalemma praktilisele realismile on lähedane [[Sami Pihlström]]i [[pragmatism]]ist lähtuv [[pragmaatiline realism]]<ref name="DFPwM" />, kuigi erinevalt Marxi lähenemisest lähtub see indiviidist isegi ühiskondliku tegevuse puhul (Marx rõhutab ka indiviidi tegevuse ühiskondlikku ja ajaloolist iseloomu)<ref name="ajL0f" />. Pragmatistlikku teadusfilosoofiat võib tõlgendada teadusliku realismi vormina, milles rõhutatakse teaduse praktilist loomust<ref name="IBPGz" />. [[Hilary Putnam]]i [[sisemine realism]], mille Pihlström on paigutanud pragmaatilise realismi alla, ei ole Vihalemma järgi realism, sest realism nõuab eeldust, et maailm eksisteerib objektiivselt, vaimust sõltumatult; lisaks nõuab Vihalemm realismilt [[materialism]]i, mis välistab [[objektiivne idealism|objektiivse idealismi]], [[subjektiivne idealism|subjektiivse idealismi]] ja [[dualism]]i<ref name="IYe3e" />. "Praktilise realismi (ehk praktilise materialismi) järgi ei saa [[teadvus]], [[vaim (mens)|vaim (''mind'')]] ega [[vaim (spiritus)|vaim (''spirit'')]] ei saa eksisteerida enne ühiskondlik-ajaloolist praktikat ega sõltumatult sellest ning see praktika ei saa olla "väljaspool" objektiivset reaalsust."<ref name="IYe3e" /> Seevastu naiivne ehk mittekriitiline realism ja metafüüsiline realism väidavad, et maailma on kuidagi võimalik "näha" "väljaspool" praktikat<ref name="IYe3e" />. Erinevalt praktilisest realismist ei seleta traditsiooniline arusaam teadmisest, keelest ja tõest, mis on teadmine (mida nähakse vaid mõistete ja keeles väljendatud tõeste väidete sisuna), kuidas see leitakse ning kuidas või kas see on seotud reaalsusega (keel ja teadmine, mis keeles kuidagi sisaldub, on just nagu väljaspool reaalset maailma); praktilise realismi järgi kujunevad teadmine ja keel ning ka tunnetuse subjekt ja tunnetatav maailm praktikas<ref name="IYe3e" />. Teadmine ei ole tunnetuse subjektist sõltumatu maailma representatsioon ja tunnetuse subjekt ei ole mõistetav sõltumatult tunnetatavast maailmast<ref name="IYe3e" />. Objektiivne maailm eksisteerib inimeste jaoks reaalselt ainult praktika kaudu<ref name="IYe3e" />. Teadmist tuleb pidada mõistmiseks, kuidas maailm kujuneb praktikas, kuidas ta saab määratletud<ref name="IYe3e" />. "Lähtumine praktikast aitab selgitada, et realsusesreaalsuses ei saa objektiivne maailm olla teadmise jaoks haaramatu "[[asi iseeneses]]", vaid nähtub "[[asi meie jaoks|asjana meie jaoks]]". Mõiste "asi iseeneses" on tühi abstraktsioon, kus ammendamatu objektiivne maailm on tehtud määratlematuks, välistades igasuguse kokkupuute subjektiga."<ref name="QLk25" />
 
Praktilist realismi võib vaadelda [[naturalism (filosoofia)|naturalism]]i liigina. See lähenemine lükkab tagasi mis tahes [[metafüüsika|metafüüsilised]] alused. Vihalemm peab põhimõtteliselt praktilisele realismile vastavaks [[Joseph Rouse]]'i praktikapõhist teadusfilosoofiat ja radikaalset naturalismi.<ref name="VDyTS" />
 
Vihalemm nõustus paljus ka [[Ilkka Niiniluoto]] [[kriitiline teaduslik realism|kriitilise teadusliku realismiga]]. Et teaduslikku maailmaseletust vahendab meie praktiline ja teoreetiline tegevus, on meie maailmakirjeldused ehk "maailmaversioonid" alati suhtelised (meie suhtes). Ent maailm ise ei ole suhteline: maailmaversioonid ongi maailma enese versioonid. Kuigi nad kujutavad maailma mõistestike, [[paradigma (Kuhn)|Kuhni mõttes paradigma]]de, mis tõlgenduvad praktikatena, kaudu, ütlevad nad midagi maailma enese kohta, nii nagu meie konstrueeritud teooriad, mis oma teoreetilistes mudelites sisaldavad eksperimentaalselt põhjendatud [[idealisatsioon]]e, sest teoreetilised mudelid on sarnasedsarnanevad reaalsete süsteemidega. Niiniluoto keele- ja loogikakeskne lähenemine on Vihalemma meelest siiski liiga abstraktne, sest see ei põhine praktika kontseptsioonil. Niiniluoto pooldab [[tõe vastavusteooria]]t, praktiline realism võimaldab aktsepteerida [[deflatsiooniline tõeteooria|deflatsioonilist tõeteooriat]]<ref name="R8JhC" />. Niiniluoto rõhutab ka, et on tähtis eristada identifitseerimata ja identifitseeritud objekte. Maailm ise sisaldab identifitseeritavaid mitteidentifitseeritud objekte, kuid mitte "ennastidentifitseerivaid" objekte; nad on potentsiaalselt identifitseeritavad meie poolt.<ref name="X8bNx" />
 
Vihalemm leidis kokkulangemisi praktilise realismiga ka [[Nicholas Maxwell]]i vaadetes, kuigi Maxwell ei lähtu sõnaselgelt praktikast. Praktiline realism kiidab heaks [[standardne empirism|standardse empirismi]] kriitika, kuid praktilises realismis ei teki vajadust valida standardse empirismi ja metafüüsikat sisaldava teaduse vahel.<ref name="9l1Tb" />
 
==Poliitiline tegevus==
Rein Vihalemm oli 1990. aastal asutatud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] asutajaliige 1990. aastal. 8. septembril 1990 toimunud kongressil, kus ühinesid neli sotsiaaldemokraatlikku parteid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]], [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]], [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]], [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]), valiti Rein Vihalemm programmi- ja põhikirjakomitee liikmeks.<ref name="juske" /> Sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks jäi ta surmani.
 
==TunnustusedTunnustus==
*[[1980]] [[Eesti NSV riiklik teaduspreemia]]
 
110. rida:
{{vikitsitaadid|en:Rein Vihalemm|Rein Vihalemm}}
* {{ETIS}}
* [[Tiit Kändler]]: [http://www.epl.ee/news/melu/eesti-filosoofi-mitme-plaaniline-teadusmaailm.d?id=51165659 "Eesti filosoofi mitmeplaaniline teadusmaailm"] EPL, 16. aprill 2009
* Peeter Müürsepp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-teadusfilosoofi-suur-toiming/ Eesti teadusfilosoofi suur toiming] Sirp, 23.01. jaanuar 2009
* [http://www.flfi.ut.ee/et/uudised/memoriam-professor-rein-vihalemm "In memoriam professor Rein Vihalemm"] Tartu Ülikooli kodulehel, 19.07. juuli 2015
* [[Peeter Müürsepp]] [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/rein-vihalemm-teadusfilosoofina/ "Rein Vihalemm teadusfilosoofina"] Sirp, 31.07. juuli 2015
* [http://mcv.planc.ee/fotod/v/2009/efak2009/IMG_5976.JPG.html Rein Vihalemm esinemas Eesti filosoofia aastakonverentsil 2009. aastal], Mats Volbergi foto
* Rein Vihalemm- [http://www.flfi.ut.ee/sites/default/files/fl/vihalemm.pdf Teoreetiline ja teadusfilosoofia Nõukogude ajal] (konverentsiteesid Tartu Ülikooli kodulehel)
 
{{JÄRJESTA:Vihalemm, Rein}}