Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keelevead |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Provints
| nimi = ''Эстляндская губерния''
20. rida:
1796. aastal taastati vanad kubermangupiirid ning kubermang kandis edaspidi nime Eestimaa kubermang. Kubermang kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni [[Eesti]] iseseisvumiseni [[24. veebruar]]il [[1918]].
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|250px|''Ducatuum Livoniae et Curlandiae, nova tabula'', Frederick de
==Eestimaa kubermangu moodustamine==
26. rida:
Vene tsaar (alates 1721 [[keiser]]) [[Peeter I]] kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja [[impeerium]]iks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estlandija (Эстляндия,[[Tallinna kubermang]]) ja Livland ([[Riia kubermang]] ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati [[Narva provints]] Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn [[Jaanilinn]]aga jäi [[Peterburi kubermang]]u, kus oli aastatel [[1775]]–[[1802]] [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] maakonnas maakonnavaba [[maakonnalinn]]. [[1722]]. aastal liideti [[Tartu provints]] [[Riia kubermang]]uga ning [[Tallinna kubermang]] eraldati uuesti [[Peterburi kubermang]]ust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu ([[Narva kreis]]i) idapiir algas [[Joala mõis]]ast ja läks kuni [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.
[[File:RussianEmpireMap1800-04-EstlyandskayaProvince.jpg|pisi|Eestimaa kubermang. [[Alexander Wilbrecht]],
===Kubermangu territoorium===
73. rida:
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni [[1888]]. aastani [[adrakohus]]. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]] [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Adrakohtusüsteemi loomisel jagati kubermangu kreisid [[adrakohturingkond]]adeks, mida oli esialgu üks maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
Eestimaa ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel loodi kolm korravalitsust: [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). Venemaa
[[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis aga hakkas Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsides]] koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] kehtima alles [[1888]]. aastal. [[18. mai]]l [[1882]] muudeti korravalitsus Tallinna linna [[Politseivalitsus (Venemaa)#Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal|politseivalitsus]]eks.
79. rida:
===Kubermang ja baltisaksa [[Balti erikord]]===
[[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang
[[Pilt:Meyerbaltikum.jpg|pisi|Venemaa keisririigi Läänemere kubermangude kaart aastatel 1895–1898 välja antud Meyeri leksikonis]]
=== Sadamad, teedevõrk ja side ===
;Sadamad
Kubermangus asusid laevatatavad lahed ja sadamad: [[Virtsu laht]] (Вердерская бухта) [[Virtsu sadam]]aga, (Матуальвик), [[Haapsalu laht]] [[Haapsalu sadam]]aga; Soome lahes [[Paldiski laht]] (бухта Рогервик) [[Paldiski sadam]]aga; [[Tallinna sadam]]; [[Hara laht]] [[Hara sadam]]aga (Монкевик) ja [[kai]]ga [[Erra]]s, [[Käsmu]] [[Käsmu sadam|sadam]] (Kasperwieck), [[Kunda laht]] [[Kunda sadam]]aga, [[Mahu sadam]] (Kaupsaare sadam) [[Kalvi mõis]]a (saksapäraselt Pöddes
;Raudteed
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud [[Balti raudtee|Balti Raudtee]]ga, mis ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga<ref name="dDKAP" />. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise]] raudtee juurdeveoraudteed ([[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse]], [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] ja [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]]) ühendasid kubermangusiseseid ja kubermangudevahelisi sihtpunkte.
143. rida:
<ref name="HbNPd">Teataja, nr.109, 21. mai 1903, [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s659431&con=0&bdragx=116&bdragy=83&edragx=151&edragy=109 lk 3]</ref>
<ref name="dDKAP">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref>
<ref name="qpnSw">Bienenstamm: Geographischer
<ref name="gDi1t">[http://www.genealoogia.ee/tartu/ernits.pdf ELMAR ERNITS. ENDISAEGSEST KOOLIKORRALDUSEST]</ref>
<ref name="cbaBa">[http://www.postimees.ee/151206/esileht/siseuudised/tallinn/234462.php Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud], Postimees, 15.12.2006</ref>
159. rida:
*{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA85,M1}}
*{{cite book |title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v. |authorlink=Alexander von Richter|coauthors= |year=1858 |publisher=Nicolai Kymmel |location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ}}
*[[Berndt Federley (1906-1976)]]:
*[[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]], 1890–1907 [http://gatchina3000.ru/big/119/119758_brockhaus-efron.htm Эстляндская губерния]
===Ajakirjandus===
| |||