Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermang" redaktsioonide vahel

keelevead
(osa keelevigu)
(keelevead)
=== Haldusasutused ===
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Eestimaa kubermangu haldusaparaadi juht oli Tallinnas [[Toompea]]l asuv [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]]. Talle allus [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] ning kuberneri nõuandev organ kolleegium, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid:
*saksakeelne kantselei, läbi mille toimus suhtlus kohaliku seisusliku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] saksakeelsete ametkondade [[Eestimaa rüütelkond#Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid|(kantselei komisjonidega]]) ja aadlikega, samuti Peterburis asuvate keisririigi [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade Justiitskolleegium|Justiits-]], [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade Kammerkolleegium|Kammerkammer-]] janing [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade kolleegium]]iga;
*venekeelne kantselei suhtluseks [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]], [[Valitsev Senat|Valitseva Senati]] ja teiste Venemaa võimuasutustega.
 
 
=== Keisririigi sõjavägi kubermangus ===
Eestimaa omas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] strateegilises sõjalises plaanis omas tähtsust ainult kui laevastiku baas, seetõttu olid Eestimaa kubermangus enamik sõjalisi rõhuasetusi seonduvalt sõjandusega seotud sadamate ning nende kaitsega, keskajal tähtsustähtsust omanud [[Tallinna kindlus]], koos [[Tallinna linnamüür|linnamüür]]iga anti aga [[1858]]. aastal [[Tallinna raad|Tallinna linnavõim]]udele.
{{vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}}
 
===Kohtud ja korrakaitse===
Eestimaa kubermangu kohtukorralduse aluseks oli [[Rootsi aeg|Rootsiaegnerootsiaegne]] kohtukorraldus, mis rajanes seisuslikul põhimõttel, mille aluseks oli kõikide võõrvõimude valitsemisajal kehtinud [[Balti erikord]], mis kehtis kõikide võõrvõimude valitsemisajal.
 
{{vaata|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}}, ''[[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Keiserlik ülemmaakohus]]''
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni [[1888]]. aastani [[adrakohus]]. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, esialgu põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]] [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Adrakohtusüsteemi loomisel jagati kubermangu kreisid [[adrakohturingkond]]adeks, ehkmida Haagidistriktideksoli esialgu 1üks maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
 
Eestimaa ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel loodi kolm korravalitsust: [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). Venemaa kesiririigi senati [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.
 
[[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis aga hakkas Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsides]] koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]eskehtima alles [[1888]]. aastal. [[18. mai]]l [[1882]] muudeti Korravalitsuskorravalitsus Tallinna Linnalinna [[Politseivalitsus (Venemaa)#Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal|Politseivalitsuspolitseivalitsus]]eks.
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse}}, ''[[Adrakohus]]''
 
===Kubermang ja baltisaksa [[Balti erikord]]===
[[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang, 1820. aastal. [[Vassili Pjadõšev]], ''Географический атлас Российской империи...'']]
[[Pilt:Meyerbaltikum.jpg|pisi|Venemaa keisririigi LäänemerekubermangudeLäänemere kubermangude kaart aastatel 1895–1898 välja antud Meyeri leksikonis]]
=== Sadamad, teedevõrk ja side ===
;Sadamad
Kubermangus asusid laevatatavad lahed ja sadamad: [[Virtsu laht]] (''Вердерская бухта'') [[Virtsu sadam]]aga, (''Матуальвик''), [[Haapsalu laht]] [[Haapsalu sadam]]aga; Soome lahes [[Paldiski laht]] (''бухта Рогервик'') [[Paldiski sadam]]aga; [[Tallinna sadam]]; [[Hara laht]], [[Hara sadam]]aga, (''Монкевик''), ja [[kai]]ga [[Erra]]s, [[Käsmu]] [[Käsmu sadam|sadam]] (''Kasperwieck''), [[Kunda laht]] [[Kunda sadam]]aga, [[Mahu sadam]] (Kaupsaare sadam) ([[Kalvi mõis]]a (saksapäraselt Pöddes''Pöddes)'' juures), [[Toolse]] sadam ja Narvas Narva jõestsadam Narva läänejõe poolläänekaldal, mis kuulus Eestimaa kubermangu.
;Raudteed
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud [[Balti raudtee|Balti Raudtee]]ga, mis ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga<ref name="dDKAP" />. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise]] raudtee juurdeveoraudteed ([[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]], [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] ja [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]]) ühendasid kubermangusiseseid ja kubermangudevahelisi sihtpunkte.
;Postitaristu
Postiliiklust korraldas Eestimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]]. Kubermangu läbis kolm [[postitee]]d ([[trakt]]i), mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref name="qpnSw" />
*[[Tallinn]]–[[Narva]]–[[Peterburi]] – 202 [[verst]]a 9 postijaamaga: Reval ← 21 [[verst]]a → [[Jõelähtme]] → 23 ← [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] → 22 ← [[Loobu]] → 21 ← [[Põdruse]] → 23 ← [[Pikaristi]] → 24 ← [[Varja]] → 24 ← [[Jõhvi]] → 20 ← [[Voka]] → 11 ← [[Vaivara]] → 17 ← [[Narva]] → [[Peterburi kubermang]]u piir ([[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna-Peterburi postimaantee]])
*"Suur postitee", mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u suunal [[Miitavi]] – [[Riia]] – 46 [[verst]]a 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← [[Rannapungerja]] → 24 ← [[Väike-Pungerja postijaam]]→ 24 ← [[Jõhvi]]
*Tallinn–[[Pärnu]] – 97 [[verst]]a 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← [[Saue]] (''Friedrichshof'') → 29 ← [[Ruunavere]] → 24 ← [[Sõtke]] → 22 ← [[Jädivere]] → 4 ← Liivimaa kubermangu piir ([[Tallinna-Riia postimaantee|Tallinna]][[Tallinna–Peterburi postimaantee|-]]Riia postimaantee)
{{Vaata|Eesti posti ajalugu}}
=== Haridusasutused ja kultuur===
;Haridussüsteem kuni [[19. sajand]]i keskpaigani
 
Aastani [[1721]] kuulus Eesti Rootsi riiki, aastatel [[1704]]–[[1710]] vallutas [[Venemaa keisririik]] vallutas kõigepealt Tartu- ja Virumaa, [[1710]] ka ülejäänud osa Riiast Tallinnani ja Kuressaare. Pärast [[Põhjasõda]]põhjasõda alustasid uuesti tegevust [[Tallinna Toomkool]] ja [[Tallinna Gümnaasium]]. Esialgu jäid kehtima endised Rootsi riigi haridusasutuste tegevust korraldavad seadused [[triviaalkool]]ide ([[Linnakool (1428–1805)|Linnakool]]) ja [[gümnaasium]]ite ning [[talurahvakool]]ide kohta.
19. sajandi alguses olid kubermangus: kubermangugümnaasium Tallinnas ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]]); 5 saksakeelset kreisikooli ([[Tallinna kreiskool|Tallinnas]], [[Paldiski kreiskool|Paldiskis]], [[Rakvere kreiskool|Rakveres]], [[Paide kreiskool|Paides]] ja [[Haapsalu kreiskool|Haapsalus]]); 1 venekeelne kreiskool [[Tallinna vene kreiskool|Tallinnas]] (likvideeriti 1830. aastal); 1 käsitöökool; 5 [[elementaarkool]]i poisslastele (3 Tallinnas, 1 Rakveres ja 1 Lihulas); 2 elementaarkooli tütarlastele (2 Tallinnas, 1 Paides ja 1 Haapsalus), pühapäevakool Tallinnas ning [[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]].
[[19. sajand]]i algul rajati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] Rahvahariduserahvahariduse ministeerium. Õpperingkondi asutati 4. [[Tartu ülikooli õpperingkond]]a kuulusid Eestimaa, [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Kuramaa kubermang]]. Iga õpperingkonna eesotsas oli kuraator ning kubermangudes kohapeal [[kubermang]]u koolidirektor ja [[kreis]]ides koolide inspektor. Eestis kehtis ülevenemaalisest õppekorraldusest erinev kord. Asutati [[kihelkonnakool]]id (elementaarkool), selle lõpetamine andis õiguse astuda [[kreiskool]]i ja seejärel [[kubermangugümnaasium]]isse<ref name="gDi1t" />.
 
<br />
 
;Haridusasutused alates 19. sajandi teisest poolest:
[[Kubermangugümnaasium|Kubermangukool]]id: [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Kubermangugümnaasium]] (''Ревельская Губернская Гимназия ''); [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]<ref name="cbaBa" /> (''Ревельская Александровская Гимназия''), 1871–1917; [[Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium]], 1804–1917; [[Tallinna Tütarlaste Gümnaasium]] (''Ревельская Женская Гимназия '') 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (''Городское Училище Императрицы Екатерины II''); [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (''Ревельское Петровское Реальное Училище''); [[Tallinna Toomkool|Eestimaa rüütelkonnaRüütli- ja [[toomkoolToomkool]] (''Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище''); [[Tallinna neljaklassiline linnakool]] (''Ревельское четырехклассное гор. училище''); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (''Ревельское гор. высшее женское училище''); Paldiski mereklass (''Балтийско-Портский мореходный класс''); Käsmu mereklass (''Каспервикский мореходный класс''); [[Haapsalu Linna Tütarlastekool]], 1853–1919.
 
Kolmeklassilised [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]id [[maakonnalinn]]ades: Tallinna ja Kuressaare piirkonna [[rahvakool]]id (''Народные училища''); Tallinna raudtee tehnikakool (''Ревельское Техническое Железно-Дорожное училище'').<ref name="CXfbQ" />
 
Pedagoogikaõppeasutused: aastatel 1837–1854 [[Ataste õpetajate seminar]] [[Järvamaa]]l [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]]; 1844–1863 [[Jädivere õpetajate seminar]] Läänemaal [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]; 1854–1887 [[Kuuda õpetajate seminar]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Vigala vald|Vigala vallas]].
{{Vaata| Autonoomne Eestimaa kubermang}}
 
Pärast [[veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang]]u [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) [[meeleavaldus]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta|määruse]], millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
 
Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsuse. Siiski jõudis viimane 28. novembril (15. novembril vkj) Ajutine Maanõukoguoma erakorralisel koosolekul kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni.
 
==Saksa okupatsioon==
1918. aasta veebruari lõpus ja aprilli alguses okupeerisid [[Saksa Keisririik|Saksa]] väed Põhja-Baltikumi. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|Okupatsioonivalitsus]] tühistas Veebruarirevolutsiooni-järgsedveebruarirevolutsioonijärgsed halduskorralduse muudatused ja liitis Lõuna-Eesti maakonnad uuesti Liivimaa kubermanguga. Formaalselt jäi Eestimaa kubermang endiselt Venemaa osaks. Kubermangu uueks juhiks sai 8. armee 68. põhjakorpuse ülem [[Adolf von Seckendorff]]. 27. augustil sõlmitud [[Bresti rahu]]lepingu lisaleppega loobus [[Nõukogude Venemaa]] suveräniteedist Eesti- ja Liivimaal.
 
{{Commonskat|Estlandia Governorate|Eestimaa kubermang}}