Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermang" redaktsioonide vahel

osa keelevigu
(osa keelevigu)
(osa keelevigu)
 
===Valitsuskorraldus===
Alates [[Põhjasõda|põhjasõjast]] ([[1701]]) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud [[Balti erikord]], millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike [[privileeg]]id, [[saksa keel]] asjaajamiskeelena ning luteri usk,. Läänemere kubermangude rüütelkondadepoolserüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja [[Karl XI]] poolt läbiviidudläbi viidud [[Mõisate reduktsioon|mõisate reduktsiooni]]ieelse eelse olukorra taastamine. Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud [[Venemaa sisekubermangud|Venemaa sisekubermangudest]]e erinevat valitsus- ja õiguskorraldust üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei vahelduvasaavutatud edugaedu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus viidi sissetehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser [[Paul I]] pooltajal [[1796]]. aastal, muudatus jõustus [[1797]]. aastal. Alles [[Aleksander III]] [[venestamine|venestamis]]poliitika ajal [[1880. aastad|1880. aastatel]] hakati nn Balti erikorda olulisemaltjõulisemalt likvideerima. Raed ja [[foogtikohus|foogtikohtud]] likvideeriti 1889. aastal, kuid seisulikseisuslik omavalitsus [[Eestimaa rüütelkond]] säilis kuni 1920. aastani.
{{Vaata|Eestimaa kubernerid}}
=== Haldusasutused ===
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Eestimaa kubermangu haldusaparaadi juhiksjuht oli Tallinnas [[Toompea]]l asuv [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]],. kelleleTalle allus [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] ning kuberneri nõuandev organ Kolleegiumkolleegium, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid:
*saksakeelne kantselei, läbi mille toimus suhtlus kohaliku seisusliku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] saksakeelsete ametkondade [[Eestimaa rüütelkond#Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid|(kantselei komisjonidega]]) ja aadlikega, ningsamuti Peterburis asuvate keisririigi [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade Justiitskolleegium|Justiits-]], [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade Kammerkolleegium|Kammer-]] ja [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade kolleegium]]iga ja ;
*venekeelne kantselei, suhtluseks [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]], [[Valitsev Senat|Valitseva Senati]] ja teiste Venemaa võimuasutustega.
 
Peale Keisririigikeisririigi keskvalitsuse esindaja [[Eestimaa kuberner|kuberneri]] ja kantseleide mängisid kohaliku elukorralduse määramises suurt rolli [[balti erikord|Balti erikorra]] alusel kohaliku aadli [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]] esindus [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäevmaapäev]] ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], linnade valitsused (peamiselt [[Tallinna raad]]) ning [[EELK|luterliku kiriku]] Eestimaa [[superintendent]].
 
=== Keisririigi sõjavägi kubermangus ===