Redaktsioon: 3. jaanuar 2020, kell 17:58 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2020, kell 03:45 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: Sidepataljonis oli [[staap]], õppekompanii ühes õppetöökodadega, kaks kolmerühmalist ja üks neljarühmaline sidekompanii, tuvibaas ja töökomando. 1940 lakkas Sidepataljoni tegevus. Sidepataljon taasasutati 29. oktoobril 1993 ~~nime all~~nimega ''[[Üksik-sidepataljon]]''. ==Ajalugu== 1917. aasta detsembrist kuni 5. aprillini 1918 tegutses [[1. Eesti jalaväediviis]]i juures väikesekoosseisuline [[Eesti Insenerirood]]. Kui Eestisse saabusid keiserliku [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)\|Saksamaa okupatsioon]]iväed, demobiliseeriti eestlaste väeüksused. Sakslaste taandudes ja Punaarmee pealetungi oludes tuli taas asuda Eestit kaitsma ning 21. oktoobril 1918 lõi muude üksuste kõrval tollane [[Sõjaministeerium]] [[Tallinna Traadita Telegraafijaam]]a. Tallinna telegraafi jaama komando ülemaks määrati ülemleitnant [[Friedrich-Alfred Olbrei\|Friedrich Olbrei]]. Seda päeva loetakse ka [[Eesti Kaitsevägi\|Eesti Kaitseväe]] [[staabi- ja sidepataljon]]i asutamiskuupäevaks. Üksus muutis mitu korda nime, ent põhifunktsioon oli üks – tagada side tagala ja rinnete vahel. Tallinna Traadita Telegraafijaamale (1918–1920) allusid kõik Eestis olevad raadiojaamad ning Inseneripataljoni ~~kooseisus~~koosseisus olevad traatsideüksused. Tallinna Traadita Telegraafijaam nimetati 1. veebruaril 1919. aastal ümber Sädetelegraafi Valitsuseks. Vabadussõja alguses formeeriti kapten [[Voldemar Rieberg\|Voldemar Riibergi]] poolt [[Inseneripataljon]], mille koosseisu asutati telegraafirood, mille ülemaks määrati 6. detsembril 1919. aastal, kapten [[Roman Remmel]]. Telegraafiroodu koosseisu kuulusid alul 2 kaabeljagu, mis asusid diviiside teenistusse ja üks telegraafi sidekomando. Telegraafiroodu kaabeljagude ülesandeks oli traatside teostamine [[Ülemjuhataja staap\|Ülemjuhataja staabi]] ja diviiside ning nende allüksuste vahel. Sädetelegraafi Valitsus nimetati 21. novembril 1919 [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap\|Sõjaväe Peastaabi]] [[Inseneriväe Valitsus]]e sädetelegraafi osakonnaks ja 1. augustil 1920. aastal sädetelegraafirooduks. ===Sidepataljoni moodustamine === [[File:Dünaburgi kasarmud.jpg\|pisi\|Filtri tee 12 kasarmud (2014)]] [[15. märts]]il 1924 liideti senini lahus olnud Telegraafi (traatüksused) ja ~~Sädetelegraaf~~Sädetelegraafi (ehk traadita telegraafside, raadioside) kompaniid üheks iseseisvaks väeosaks Sidepataljoniks, väeosas olid: raadiokompanii, [[helgiheitja]]te kompanii, [[telegraaf]]-[[telefoni]]kompanii, õppekompanii, töökompanii, Sidepataljoni õppetöökoda (mille ~~põhiülessanne~~põhiülesanne oli sõjaväe sidevahendite hooldamine, remontimine ja ajakohastamine). Juhuks, kui tehnika alt vedas, olid olemas tuvipost ja sidekoerad kulleritööks ja kaabliveoks lahinguväljal.▼ ▲Juhuks, kui tehnika alt vedas, olid olemas tuvipost janing sidekoerad kulleritööks ja kaabliveoks lahinguväljal. 1. detsembril 1924 nurjati allohvitser veebel [[Artur Teer]]i juhtimisel [[1. detsembri riigipöördekatse\|riigikukutajate katse]] hõivata väeosa relvastus ja tehniline park. 1940. aastal oli allohvitser Teer üks esimesi arreteerituid ning mõrvatuid.▼ ▲1. detsembril 1924 nurjati allohvitser veebel [[Artur Teer]]i juhtimisel [[1. detsembri riigipöördekatse\|riigikukutajate katse]] hõivata väeosa relvastus ja tehniline park. 1940. aastal oli allohvitser Teer üks esimesi arreteerituid ~~ning~~ja mõrvatuid. 24. mail 1930 andis riigivanem [[Otto Strandmann]] sidepataljoni ülemale kolonelleitnant [[Friedrich Kapsi]]le üle pataljoni lipu. Riigipöörde käigus lipp ei kadunud ega hävinud, vaid tänu leitnant Hindoalale suudeti see päästa ja 57 aastat peitis lippu oma kodus proua Lydia Mägi. Praegu eksponeeritakse originaallippu [[Eesti Sõjamuuseum]]is – Kindral Laidoneri Muuseumis ning pataljon kasutab selle lipu koopiat. ===Sidepataljoni lahing === 1940. aastaks oli Sidepataljonist saanud kaasaegne, kõigile standarditele vastava tehnikaga väeosa. Riigipööre tõmbas tulevikule kriipsu peale. 1940. aasta juuni keskel saadi korraldus anda nn mäekasarmud üle okupeerivale Punaarmeele. Vastumeelselt koliti [[Raua tänav]]al asuvasse koolimajja, kus 21. juunil oli väeosa sunnitud loovutama oma relvastuse. 53. rida ⟶ 56. rida: 30. septembrist 25. detsembrini 1940 formeeriti sidepataljonist 415. üksik-sidepataljon, mis kuulus Punaarmee eesti [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus\|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] koosseisu ning tegi kaasa 1941. aasta taandumise Venemaale. ==Viited==▼ {{viited}}▼ ==Vaata ka== * [[Staabi- ja sidepataljon]] ▲==Viited== ▲{{viited}} [[Kategooria:Sidepataljon\| ]]

Sidepataljon: erinevus redaktsioonide vahel