Tartu observatoorium: erinevus redaktsioonide vahel

* [[1812]] – valmis Tartu tähetorn, mille tööd hakkas juhtima [[astronoom]] [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]].

* [[1816]] – sai Tartu tähetornist [[Struve geodeetiline kaar|Struve geodeetilise kaare]] esimene mõõdupunkt.

* [[1824]] – sai Tartu tähetorn tolleaegse maailma suurima 9-tollise [[Joseph von Fraunhofer|Fraunhoferi]] [[teleskoop|läätsteleskoobi]].

* [[1837]] – määras Struve esimesena maailmas tähe – [[Veega]] – kauguse [[Päikesesüsteem]]ist.

* 1865 – alustas [[Arthur Joachim von Oettingen]] Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumis (metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi.

* [[1885]] – avastas [[Carl Ernst Albrecht Hartwig]] Tartu tähetornis [[supernoova]] süttimise [[Andromeeda udu]]s.

* [[1904]] – hankis metobs Hvolsoni [[aktinomeeter|aktinomeetri]] ja [http://scorpion.to.ee/atm/bi_sreznevski.html B.I. Sreznevski] juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi.

* [[1911]] – hankis Tartu tähetorn moodsa 20 cm Zeissi [[refraktor]]i ja Petzvali [[astrograaf]]i.

* [[1919]] – hakati Eestis ametlikult ilma ennustama.

* [[1922]] – määras [[Ernst Öpik]] [[Andromeeda galaktika]] kauguse.

* [[1924]] – ilmus esimene [[Tähetorni Kalender|tähetorni kalender]].

* [[1950]] – sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi [[direktor]]iks [[Aksel Kipper]].

*[[1950]] – rajati [[Tartu]] linna servas aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai [[Juhan Ross]].

* [[1958]] – alustati [[Tõravere]]s uue observatooriumi ehitamist.

* [[1964]]. aasta 14. septembril avati F. G. W. Struve nimeline [[Tõravere observatoorium]].

* [[1964]] – moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus.

* [[1965]] – alustas Tõraveres tööd aktinomeetriajaam.

* 1973 – asus Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina tööle [[Väino Unt]].

* [[1975]] – alustati vaatlusi Tõravere observatooriumi ja [[Baltikum|Baltimaad]]e suurima 1,5 m [[teleskoop|teleskoobiga]].

* [[1994]] – hakati tähtede spektraalvaatlusi registreerima CCD-kaameraga.

* [[1997]] – esitas Jaan Einasto universumi suuremastaabilise struktuuri teooria.

* [[1997]] – alustas Tõraveres tööd külastuskeskus Stellaarium.

* [[1998]] – avati fotomeetrilisteks vaatlusteks uus teleskoop Zeiss 600.

* [[2001]] – loodi [[Eesti teaduse tippkeskused]]. Taimkatte [[kaugseire]] töörühm osaleb [[Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskus]]es (juhataja prof [[Olevi Kull]], Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut).

* [[2002]] – hakati mõõtma atmosfääri aerosooli [[AERONET]]i võrku kuuluva [[NASA]] päikesefotomeetriga.

* [[2003]] – sai [[Jaan Einasto]] Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.

*[[2003]] – ilmus Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", mille toimetaja oli [[Heino Tooming]].

* [[2005]] – mõõtis [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i eksperimentaalsatelliit [[Proba]] kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi.

* [[2006]] – hakati tähtede spektraalvaatlusi registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD-kaameraga Andor Newton DU970N.

* [[2007]] – hakkas Tõravere ja Tartu vahel tööle uus interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.

* [[2011]] – moodustasid Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Tartu Observatooriumi kosmoloogid teaduse tippkeskuse "Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology".

* [[2018]] liitus– liideti observatoorium taas Tartu Ülikooliga, jätkates loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituudina.<ref name=":0" />

Fail:Tartu obs main b.jpg|Tartu Observatooriumi peahoone 2007. aasta suvel.

Fail:Tartu Observatoorium.jpg|[[Indrek Kolka]] tutvustamastutvustab observatooriumi suurimat teleskoopi.

Fail:Tõravere Observatory - panoramio (2).jpg