Vikipeedia

Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 803 muudatust
P Robot: süntaksiparandus
P letopiss > leetopiss
73. rida:
[[Rauaaeg|Rauaaja]] alguseks Eestis loetakse aastat 500 eKr, ehkki märkimisväärsema rolli tööriistade ja relvade valmistamisel omandas [[raud]] alles umbes aastal 200 eKr, mil seda metalli hakati sulatama kohapealsest [[maak|maagist]]. Pronksi- ja rauaaja vahetusel kujunes välja ühiskonnakorraldus, kus üksiktalulise asustusviisi juures hakkasid mõned jõukamad talud teiste üle domineerima. [[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (50–450 pKr) tihenes inimasustus Kesk-, Ida- ja Kagu-Eesti alal, sinnagi levis kivikalmete rajamise komme ja üldine ühiskondlik mahajäämus Lääne- ja Põhja-Eesti aladest vähenes. Eesti ala jaotumine kaheks erinevaks kultuuripiirkonnaks – merelähedaseks ja sisemaiseks – jäi siiski püsima ja on säilinud osalt tänapäevani.<ref name="jX1zO" /><ref name="7uneu" /> [[Keskmine rauaaeg|Keskmisel rauaajal]] (450–800) tekkisid [[küla]]d ja [[kaheväljasüsteem]] põlluharimises, sotsiaalne diferentseeritus süvenes, sõjaliste konfliktide hulk kasvas ning suurema võimutäiusega ülikud hakkasid rajama [[linnus]]eid.<ref name="nbvUi" /><ref name="Fs19M" />
 
[[Noorem rauaaeg|Noorema rauaaja]] (800 – 13. sajandi I pool) alguses hakkasid Eesti rannaalale retki tegema [[viikingid]]. Ida pool tekkis [[Vana-Vene]] riik (selle lagunemise järel jäid Eesti ala naabrusse [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigid]]), kust samuti lähtusid mitmed Eesti alale tehtud sõjakäigud. Nendega seoses mainitakse Skandinaavia [[saaga]]des, [[ruunikivi]]del ja muudes allikates ning Vene [[letopissLeetopiss|leetopissides]]ides esmakordselt kirjasõnas Eesti ala. Kumbki jõud ilmselt püsivamat ülemvõimu Eesti alal kehtestada ei suutnud ja sageli ei soovinudki.<ref name="8C4KX" /><ref name="Selart26" /> Ainsa teadaoleva erandina rajas pärast võitu [[tšuudid]]e üle 1030. aasta paiku [[Tartu]]sse oma tugipunkti [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]]. Kiievi-Vene võimuperiood lõppes 1061. aastal, mil [[sossolid]] Tartu vallutasid.<ref name="vG8Sg" /> Sõjakäike toimus ka vastupidises suunas, muuhulgas on peetud tõenäoliseks eestlaste osalemist [[Rootsi]] kaubalinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna rüüstamisel]] 1187. aastal.<ref name="Selart26" /><ref name="A0j1m" /> Kirjalikes allikates mainitakse muude praegust Eesti ala või selle osi tähistavate nimede hulgas ka nime "Eesti" varaseid kujusid, esmakordselt arvatavasti 11. sajandi Rootsi ruunikivil väljendiga ''i estlatum'' ("Eesti maadel").<ref name="YwzX9" />
 
[[Pilt:KumnaHoardArtfs.jpg|pisi|vasakul|[[Kumna aardeleid|Kumnast leitud ehted]]]]
115. rida:
[[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|pisi|Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus 24. veebruaril 1918]]
 
1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda|Esimesseesimesse maailmasõtta]] mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. Pärast 1917. aasta [[Märtsirevolutsioonmärtsirevolutsioon]]i sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 1917. aasta 15. novembri [[Maanõukogu]] otsusega asusid eestlased teostama rahva enesemääramisõigust ja eraldasid Eesti Vene riigist.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Toomas Jüriado]]|URL=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/|Pealkiri=Uudistaja 17.01.2018|Väljaanne=[[Uudistaja]]|Väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|Aeg=[[17. jaanuar]] [[2018]]|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119221749/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/}}</ref> 23. veebruaril 1918 [[Pärnu]]s ja 24. veebruaril [[Tallinn]]as kuulutas [[Eestimaa Päästekomitee]] välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifesti]]. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.
 
Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeeritud Saksa vägede poolt]], seejärel ründasid Eestit [[Vene NFSV|Nõukogude Venemaa]] väed ja algas [[Eesti Vabadussõda]]. Bolševikud lootsid [[maailmarevolutsioon]]i kohesele puhkemisele.
212. rida:
Eesti Vabariik on jagatud 15 [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Maakonnad on jagatud [[vald]]adeks ja [[linn]]adeks, mis on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]ed.
 
Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, [[Valgamaa]] ja [[Petserimaa]]. Eesti oli enne Teistteist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. Teised, nagu [[Hiiu maakond|Hiiu]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Rapla maakond|Rapla]], on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel.
 
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud [[kihelkond|kihelkonnad]]. Valdadega liideti ka [[mõis]]amaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990. aastate alguses hakkasid tekkima linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
279. rida:
[[Ärkamisaeg|Ärkamisaja]] alguses koostas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] Eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]", toetudes sealjuures teiste [[estofiil]]ide, [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmete (sealhulgas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i ja [[Georg Julius von Schultz]]i) tööle, [[eesti rahvalaul]]udele ning [[Garlieb Merkel]]i ja [[James Macpherson]]i proosapoeemidele.<ref name="665zi" />
 
Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid [[August Gailit]], [[Friedebert Tuglas]], [[A. H. Tammsaare]] ja teised. Pärast [[Teine maailmasõda|Teistteist maailmasõda]] tegutsesid paguluses kirjanikud, nagu [[Karl Ristikivi]] ja [[Arved Viirlaid]]. Uuema aja kirjanikest on tuntuimad [[Jaan Kaplinski]], [[Jaan Kross]] ja [[Andrus Kivirähk]].
 
=== Kunst ===
687. rida:
 
==Teised Eestist==
*2010. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirja [[Newsweek]] poolt maailma riikide majanduse, hariduse, tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra aluseljärgi koostatud edetabelis asus Eesti 32. kohal.<ref name="3lAtc" />
*2010. aastal avaldatud [[ÜRO inimarengu aruanne|ÜRO inimarengu aruandes]] tõusis Eesti väga kõrge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal<ref name="rzORd" />. 2009. aastal oli Eesti 40. kohal, millega oli kõrge inimarenguga riikide eesotsas.
*2010. aastal [[ETV|Eesti Televisioonile]]-le antud intervjuus nentis Ameerika Ühendriikide [[suursaadik]] Eestis [[Michael C. Polt]]: "Mõnikord on raske mõista, miks eestlastel pole soovi tunnustada kõike seda head, mida nad on saavutanud"<ref name="EqAw3" />.
*2010. aastal Briti telekanali [[BBC]] korraldatud uuringu andmetel viidati Eestile kui maailma ''kõige uskmatumale'' riigile, Eestis nimetas religiooni enda jaoks oluliseks 16% inimestest<ref name="Yutm7" />.
*2011. aastal, [[The Moscow Times]], [[Anders Åslund]]: "Kõikidest postkommunistlikest riikidest on reformide läbiviimises kõige edukamaks osutunud väike Eesti"<ref name="I8A4E" />.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti"