Karl Christoph von Lieven: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
15. rida:
Lieveni-Ewersi aeg kujunes Tartu ülikooli esimeseks hiilgeajaks. Oluliselt paranes materiaalne baas: ülikool sai 1817. aastal uue, vanast palju suurema eelarve ja 1820. aastal uue [[Põhikiri|põhikir]]ja. 1820. aastail ehitati ülikooli [[Tartu Tähetorn|tähetornile]] pööratav kuppel, [[Vana Anatoomikum|anatoomiateater]] sai tiibhooned, [[maneež]] kivihoone, laiendati [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaeda]] ja kõiki ülikooli teaduskogusid. Riiklike [[stipendium]]ide toel koolitati Tartus meedikuid Venemaa keisririigi armeele ja [[sõjalaevastik]]ule, luterlikke [[pastor]]eid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium#Evangeeliumi Luteriusu kirikud teistes kubermangudes|Lõuna-Venemaa]] saksakeelsetele [[koloonia]]tele, andi geodeesia alast täiendõpet kindralstaabi ohvitseridele. Tuntuim sellelaadne projekt oli [[Georg Friedrich Parrot]]i initsiatiivil loodud [[Professorite Instituut|professorite instituut]].
 
Kui Tartu ülikooli tegevuse esimesel 15 aastal oli teaduslike ekspeditsioonide tarvis ette nähtud raha jäänud kasutamata, siis 1820. aastail taotleti selleks suuri summasid korduvalt juurde (nt [[Otto von Kotzebue|O. v. Kotzebue]] teine ümberilmareis, [[Friedrich Georg Wilhelm von Struve|F. W. Struve]] juhitud [[Struve geodeetiline kaar|Suur Vene kraadimõõtmine]], C. F. [[Carl Friedrich von Ledebour|Ledebouri]] ja [[Alexander Georg von Bunge|A. Bunge]] retked Altaisse, [[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot|F. Parroti]] retk [[Ararat]]ile, juuraprofessorõigusteaduse professor [[Walter Friedrich Clossius]]e arhiiviekspeditsioonid Venemaa kloostritesse jmt). Ühtekokku sai ülikool 1818–1830 eelarveväliseid toetusi peaaegu teise eelarve mahus.
 
Tartu ülikooli osatähtsus kohaliku hariduselu suunajana vähenes sel ajal järk-järgult: pärast talurahva vabastamist [[pärisorjus]]est ([[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaal]] [[1816]], [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaal]] ja Kuramaal [[1819]]) rajatud [[talurahvakool]]ide süsteemi ei allutatud ülikooli koolikomisjonile, vaid luterlikule kirikule ja kohalikule aadlile. 1804. aastal postuleeritud [[ühtluskool]]i süsteem asendati 1828 seisusliku koolisüsteemiga ka linnades ja 1837 Tartu ülikooli koolikomisjon kaotati.