Microsoft: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}}
{{Ettevõte
| nimi = Microsoft Corporation
10. rida:
| valdkonnad = [[Arvutitarkvara]]
| tooted = [[Microsoft Windows|Windows]] ([[Windows Phone|Phone]], [[Windows Server|Server]])<br />[[Microsoft Office|Office]]<br />[[Microsoft Dynamics|Dynamics]]<br />[[Windows Azure|Azure]]<br />[[Xbox]]<br />[[Microsoft Surface|Surface]]<br />[[Skype]]<br />
| käive = {{kasum}} 60,42 mld [[
| tegevuskasum = {{kasum}} 43 mld [[
| puhaskasum = {{kasum}} 39
| vara = {{kasum}} 286
| omakapital = {{kasum}} 102
| töötajaid = 120 riigis 144 106 (2019)
| tunnuslause = ''Your potential. Our passion.''
}}
'''Microsoft Corporation''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] hargmaine tehnoloogiaarendus
Kõige tuntumad Microsofti tarkvaratooted on [[Microsoft Windows]]i operatsioonisüsteemid, [https://www.techwalla.com/articles/what-is-microsoft-office-suite Microsoft Office Suite], [[Internet Explorer]] ja [[Microsoft Edge|Edge'i]] [[Brauser|veebibrauser]]. Nende riistvara lipulaevaks on [[Xbox|Xboxi]] mängukonsool ning puutetundlikud [[Microsoft Surface|Microsoft Surface'i]] arvutid. Aastal [[2016]] oli Microsoft oma käibe järgi maailma suurim tarkvaraarendaja (tänavu [[Alphabet Inc.]]/[[Google]]) ning alates [[2019]] maailma kõige väärtuslikum firma. Microsofti nime võib käsitleda kohversõnana ingliskeelsetest sõnadest ''microcomputer'' ja ''software''. "[[Fortune 500]]" on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ettevõtete kogukäibe põhjal paremusjärjestus, 2018. aastal kõrgus Microsoft selles edetabelis 30. kohal.
Microsofti lõid ametlikult [[1975]]. aasta 4. aprillil [[Bill Gates]] ja [[Paul Allen]]. Esimest välja töötatud programmi BASIC kasutati Altair 8800 mikroarvutil. 1980. aastate keskpaigas aitas Microsofti populaarsuse kasvule kaasa opsüsteem MS-DOS, millele järgnes kõigile tuntud Microsoft Windows.
Aastal [[2000]] võttis Bill Gatesi koha tegevjuhina üle [[Steve Ballmer]], kes hiljem kujutelmas soovis luua "seadmed ja teenused" strateegia. See saigi ilmsiks aastal [[2008]], kui Microsoft võttis üle [[Danger Inc.]] ettevõtte. Aastal 2008 sisenes Microsoft arvutitootmise turule. Juba juunis [[2012]] lasti välja esimene [[Microsoft Surface]] sari tahvelarvuteid.
Alates [[2014]], kui tegevjuhi koha võttis üle [[Satya Nadella]], on firma oma keskpunkti suunanud pilveteenuste pakkumisele ning jätnud tarkvara arendamise tagaplaanile.
[[2019]]. aasta aprillis ületas Microsofti [[turukapitalisatsioon]] [[Triljon|triljoni]] [[USA dollar|USA dollari]] piiri.
==Ajalugu==
=== 1972–1985. Microsofti sünd ===
[[Paul Allen]] ja [[Bill Gates]] olid lapsepõlvesõbrad, kellel oli ühine huvi äriloomise ning programmeerimise vastu. Aastal 1972 loodi esimene ettevõte, [[Traf-O-Data]], mis müüs algelisi arvuteid jälgimaks ning analüüsimaks autode liiklusandmeid. Gates jättis oma õpingud Harvardi ülikoolis pooleli ning Allen pürgis arvutiteaduste kraadi suunas Washingtoni osariigi ülikoolis, kuid loobus sellest ning asus tööle Honeywelli tootmises.
Aastal 1980 sisenes Microsoft operatsioonisüsteemide tootmisse omaenda versiooniga [[UNIX]]-ist, nimega [[Xenix]]. Aja möödudes sai Microsoftist juhtiv opsüsteemide [[tootja]]. Aastal [[1983]] astus [[Paul Allen]] tagasi tegevjuhi kohalt, kuna tal avastati [[Hodgkini lümfoom|Hodginsi tõbi]].
=== 1985–1994. Windows ja Office ===
1985. aasta augustis alustas Microsoft koostööd IBM-iga, et välja töötada OS/2. Hoolimata sellest andis Microsoft sama aasta 20. novembril välja [[Microsoft Windows]]i. See oli graafiline jätk [[MS-DOS]]-ile.
1986. aasta 26. veebruaril kolis Microsoft oma peakontori Washingtoni osariiki Redmondi. 13. märtsil 1986 sisenes Microsoft börsile, mille tulemusel suurenesid varud ning firma siseselt loodi umbes 4 miljardäri ning 12 000 miljonäri. 2. aprill 1987 avaldas Microsoft OS/2 originaalseadmete hulgi tootjatele ([[OEM]]).
Aastal 1990 tuli Microsoft välja oma Microsoft Office'i tarkvarapaketi. Toona kuulusid sinna [[Microsoft Word]] ja [[Microsoft Excel]]. Nii Office kui ka Windows murdsid siin tee inimeste südametesse.
=== 1995–2007. Veeb, Windows 95, Windows XP ja Xbox ===
Mõne erandiga uute ettevõtete näol ([[Netscape]]), oli Microsoft ainuke suurfirma, mis suutis piisavalt kiiresti mõelda ja tegutseda. Microsoftile tähendas see [[Veeb|World Wide Web]]iga kaasa käiku peaaegu et algusest. Teiste ettevõtete võimetus ajaga kaasas liikuda lubas Microsoftil kõrgelt turul domineerida. Mõneks nendest firmadest võib tuua Borland, [[WordPerfect]], [[Novell]], [[IBM]] ja [[Lotus]].
24. august [[1995]] ilmus [[Windows 95]] täiesti uue Start-nupu logoga. [[Windows 95]] tuli koos [[MSN]]-iga, mis algselt oli loodud [[Internet]]ile konkurentsi pakkumiseks, ning [[Internet Explorer]]iga, veebibrauseriga. Kuid veebibrauser tuli kaasa vaid [[Windows 95 Plus!]] pakiga. Seda selletõttu, et Windows 95 karbid said prinditud enne kui meeskond oli valmis saanud veebibrauseriga. Sööstes uutele jahimaadele aastal [[1996]], tulid [[Microsoft]] ja [[General Electric]]u loodud [[NBC]] haru välja uue 24/7 kaabel uudistekanaliga, [[MSNBC]].
13. jaanuar [[2000]] andis [[Bill Gates]] tegevjuhi koha üle oma kauaaegsele kolleegile ja vanale keskkoolisõbrale [[Steve Ballmer]]ile.
25. oktoober [[2001]], tuli välja Microsoft XP. Samal aastal sisenes Microsoft seni Sony ja Nintendo hallatud turule – hakkas tootma videomängukonsoole. Microsofti kuldrelvaks sai [[Xbox]].
November [[2005]], Microsoft lasi välja uue Xboxi, [[Xbox 360]]. Algne tavatoote hind oli 299.99 [[dollar]]it (268.58 [[Euro|eurot]]) ning Premium tootel 399.99 dollarit (358.11 eurot).
=== 2007–2011. Windows Vista, Windows 7, Microsofti poed ja Microsoft Azure ===
30. jaanuar 2007 Microsoft lasi välja uue operatsioonisüsteemi, Windows Vista. See väljalase oli keskendunud võimalustele, turvalisusele ning värskendati [[Aero]] rakendus. Samal ajal lasti ka välja [[Microsoft Office 2007]], uue tegumiribaga.
27. veebruar 2008, [[Euroopa Liit]] esitas Microsofti vastu 899 000 000EUR (1,3 miljardit dollarit) suuruse rahatrahvi, väites, et Microsoft nõuab põhjendamatuid hindu oma andmebaasi serverite eest.
68. rida ⟶ 62. rida:
27. oktoober 2008, välja tuli Azure teenuseplatvorm ning siseneti pilvteenusepakkujate turule.
28. veebruar 2009, Microsoft teatas, et soovib avada oma Microsofti Brändi kaupluseketi.
22. oktoober 2009 avati esimene Microsofti pood Arizonas [[Scottsdale]]'is. Samal päeval ilmus ka Windows 7. Seekordseks operatsioonisüsteemi põhirõhuks oli pigem Vista vigade parandus, kergesti kasutatavad lisafunktsioonid, kui Windowsi ümbertöötlemine.
Kui 2007. aastal nutitelefonid õide puhkesid, oli Microsoftil raske järele jõuda [[Apple Inc.|Apple
Microsoft on kaasasutaja [[Mittetulundusühing|MTÜ]] Avatud Internetimaailm, mis aitaks toetada uut pilvemaailma. Teiste asutajate seas on veel [[Google]], [[HP]], [[Yahoo!]], [[Verizon]] Communications, [[Deutsche Telekom]] ja veel 17
===
Pärast Windows Phone'i
Surface'i arvuti
25. juuni 2012 maksis Microsoft 1
31. juuli 2012 tuldi välja Outlook.
Juulis 2012 müüs Microsoft oma 50%
26. oktoober 2012
Lootuses suurema nõudluse järele nüüd, kuna lühikese aja jooksul on toimunud nii mõnigi radikaalne muutus, avas Microsoft oma hooaja kauplused.
2013. aasta juulis otsustas organiseerida oma turu väljavaateid. Nimelt jäid
3. september 2013 Microsoft otsustas osta Nokia 7 miljardi dollari eest (6,3 miljardit eurot) ning
=== 2014 kuni tänapäevani: Windows 10, Microsoft Edge ja HoloLens ===
4. veebruaril 2014 astus Steve Ballmer tagasi tegevjuhi kohalt ning ametisse sai
29.
2015. aasta esimeses kvartalis oli Microsoft maailmas telefonimüüjate tabelis kolmandal kohal, müües 33 miljonit seadet (7
== Juhtimine ==
=== Vanemjuhid ===
[[Satya Nadella]] – tegevjuht, Judson Althoff – juhatuse aseesimees, Chris Capossela – juhatuse aseesimees ja turundusjuht, Jean-Philippe Courtois – president ja juhatuse aseesimees, Kurt DelBene – juhatuse aseesimees ja digimajandusjuht, Scott Guthrie – juhatuse aseesimees, Kathleen Hogan – juhatuse aseesimees, Amy Hood – juhatuse aseesimees ja finantsjuht, Rajesh Jha – juhatuse aseesimees, Peggy Johnson – juhatuse aseesimees, Kevin Scott – juhatuse aseesimees ja tehnikajuht, Harry Shum – juhatuse aseesimees, Brad Smith – president, Phil Spencer – juhatuse aseesimees
=== Tütarettevõtete juhid ===
Jeff Weiner – tegevjuht – [[LinkedIn]], Shannon Brayton – turundusjuht – LinkedIn, Christina Hall – personalijuht ja vanemesimees – LinkedIn, Steve Sordello – finantsjuht ja vanemesimees – LinkedIn, Nat Friedman – tegevjuht – [[GitHub]], Carrie Olesen – personalijuht – GitHub, Mike Taylor – finatsjuht – GitHub, Jonas Martensson – tegevjuht – Mojang, Karin Severinson – finantsjuht – Mojang, Rikard Herlitz – tehnoloogiajuht – Mojang, Daniel Frisk – vanemarhitekt – Mojang
== Microsoft Eesti ==
{{vaata|Microsoft Eesti}}
2004. aastal
Lisaks äritegevusele on Microsoft Eesti kaasatud mitmesse heategevuslikku projekti. 2006. aastal annetas Microsoft Eesti pool miljonit krooni Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" jaoks.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0560419 Puuetega Inimeste Koda sai arvutiõppeks pool miljonit]</ref> 2009. aastal korrastati koostöös [[Elion]]i ja [[EMT]]ga
Microsoft Eesti on kaasatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu projekti [[Demokeskus]], mille eesmärgiks on Eestis loodud infotehnoloogialahenduste tutvustamine välismaailmale.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=75708 IT-firmad lõid ekspordi nimel
Microsoft paigutus 2009. aasta töötaja- ja peresõbralikemate ettevõtete nimistus kolmandale kohale.<ref>[http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=3bd35e3c-a833-4253-bf60-6ebc0ff73479 Suurimaks töötaja- ja peresõbraks sai advokaadibüroo Sorainen]</ref>
==
{{viited}}
==Välislingid==
{{Commonskat|Microsoft}}
* [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/456048 Microsoft koondab 5000 töötajat]. Ärileht, 22. jaanuar 2009
{{DowJones}}
| |||