Erinevus lehekülje "Romeo ja Julia (ooper)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
'''„Romeo"Romeo ja Julia”Julia"''' (originaalpealkiri ''Roméo et Juliette'') on [[Charles Gounod]]’ romantiline ooper viies vaatuses [[Jules Barbier]]’ ja [[Michel Carré]] libretole [[William Shakespeare]]’i [[Romeo ja Julia|sama­nimelise tragöödia]] (1594–1595) järgi. "[[Faust (Gounod)|Fausti]]" järel helilooja populaarsuselt teine oopus. Sisaldab palju ilusat muusikat. On tähelepanuväärne peategelaste nelja dueti ja soprani valsslaulu "Je veux vivre" poolest.
 
== Saamislugu ==
 
Prantsuse lavastaja ja impressaario [[Léon Carvalho]] oli vaimustuses Gounod' „Fausti”"Fausti" edust, mida oli tema teatris esitatud alates 1859. aastast ligi 300 korda. Ta tellis 1865. aasta alguses heliloojalt uue ooperi, pakkudes ka libretisti ning Romeo ja Julia armastusloo käsitlemise idee. Ooperi libreto valmis kiiresti ning Gounod alustas aprillis 1865 komponeerimist. Mõne kuuga oli suurem osa ooperi muusikalugudest paberil. Kuid partituur sai täielikult orkestreeritud alles juuliks 1866 kuna proovide käigus otsustati vahetada räägitud kõnedialoogid retsitatiividega. Sealt edasi oli ka raskusi peaosaliste valimisega. Iga kord kui uus Julia või Roméo oli valitud, kohendas Gounod muusikalugusid nende häälele. Teater eriti ka ei kiirustanud, sest kavas oli tulla uue ooperiga välja [[1867. aasta Pariisi maailmanäitus|1867 Pariisi maailmanäituse]] ajal.
 
== Esmaettekanne ==
Esietendus oli väga edukas. Mitmel õhtul kanti ette täismajale. Publiku hulgas oli mitmeid maailmanäitust külastanud kõrgeid külalisi nagu vene tsaar [[Aleksandr II]], Jaapani imperaator [[Matsuhito]], Preisimaa kuningas [[William I]], Preisimaa peaminister [[Otto von Bismarck]], Austria imperaator [[Franz Josef I]], Ottomani impeeriumi sultan [[Abdülaziz]] ja Egiptuse khediiv [[Ismail]].
 
Mainekas Pariisi teater Opéra-Comique võttis teose oma repertuaari 20. jaanuaril 1873, kus see püsis mängukavas 14 aastat ning esitati 391 korda. Pariisi Opéra võttis “Roméo et Juliette’i”Juliette’i" repertuaari 28. novembril 1888. Peaosades särasid Adelina Patti ja Jean de Reszke. Sellest ajast alates kuulus see teos terve sajandi Opéra standardrepertuaaripüsirepertuaari. Ooper levis otsekohe ka teiste riikide lavadele. Londoni [[Covent Garden]]is oli esietendus juba 2,5 kuud pärast selle väljatulekut Pariisis. New Yorgi muusikaakadeemia saalis toimus esietendus 15. novembril 1867. 1912. aastal salvestati ooper esmakordselt tervikuna heliplaadile. Peaosi esitasid Agustarello Affre (Roméo) ja Yvonne Gall (Juliette). 20. sajandil on teost sageli esitatud, kuid see ei kuulu mainekate ooperimajade standardrepertuaaripüsirepertuaari.
 
Eestis on seda ooperit esitanud Estonia 1928., 1938. ja 2013. aastal kontsertettekandena ja 2019. aastal lavastusena.
== Peamised muusikalood ==
 
* Koor „Vérone"Vérone vit jadis deux familles rivales”rivales"
* Ansambel kooriga „L’heure s’envole”"L’heure s’envole"
* Ansambel „Hélas"Hélas: moi, le haïr”haïr"
* Juliette’i ariett (valsilaul) „Ah"Ah! Je veux vivre dans le rêve” rêve"
* Stéphano aaria « Que fais-tu, blanche tourterelle”tourterelle"
* Juliette’i aaria „Dieu"Dieu! Quel frisson court dans mes veines!"
* Roméo ja Juliette’i madrigaliduett „Ange"Ange adorable”adorable"
* Roméo kavatiin „L’amour"L’amour, l’amour!"
* Stéphano aaria „Depuis"Depuis hier je cherche en vain mon maître!"
* Duellistseen „Que"Que le diable”diable"
* Romeo aaria „O"O ma femme!"
 
== Seotud teosed ==
100 324

muudatust