Redaktsioon: 1. august 2019, kell 09:36 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2019, kell 11:03 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 904 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Alkeenid''' on [[süsivesinikud]], kus [[süsinik]]u aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside. Neid ained saab kutsuda ka küllastumata süsivesinikeks, mis tähendab, et vähemalt kahel süsinikul pole kaksiksideme tõttu maksimaalne arv vesinikke seotud. Alkeene on nimetatud ka '''olefiinideks''', sest alkeenid ja nende [[Derivaat\|derivaadid]] on väljanägemiselt õlijad. Alkeenid on tööstuses ühed tähtsaimad ühendid, kusjuures kõige lihtsamat alkeeni, [[etüleen]]i, toodetakse tööstuslikult üle maailma kõige suuremates kogustes, et valmistada [[Polüeteen\|polüetüleeni]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nagu ka [[alkaanid]]el, on ühe kaksiksidemega alkeenidel (monoalkeenidel) oma üldvalem '''C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>'''. Tsüklilisi süsivesinikke, milles esineb kaksikside, nimetatakse tsükloalkeenideks, üldvalemiga '''C<sub>n</sub>H<sub>2n-2</sub>''' (ühe kaksiksideme puhul). [[Aromaatsus\|Aromaatsed]] ühendid onsarnanevad küll ~~tsükloalkeenidele sarnased~~tsükloalkeenidega, kuid neid ei peeta alkeenideks nende teistsuguse struktuuri (delokaliseeritud kaksikside) ja omaduste tõttu.<ref name="KBLpQ" /> Alkeenide [[orgaanilise keemia nomenklatuur\|süstemaatiline nimetus]] saadakse kasutades lõppliidet '''-een''', millele eelneb [[kaksikside]]me kohanumber. [[Tüviühend]]iks on pikim küllastumata ahel. Mitme kaksiksideme kordumine näidatakse lõppliidetega -dieen, -trieen, -tetraeen jne. Alkeenide korral on vaja näidata ka [[Molekuli konfiguratsioon\|konfiguratsioon]] ([[stereoisomeeria]]). Diasendatud kaksiksideme korral võib kasutada eesliiteid ''cis''- (asendusrühmad on samal poolel) ja ''trans''- (asendajad on kaksiksideme suhtes vastaspooltel), st tegemist on [[cis-trans-isomeeria]]ga. Tri- ja tetraasendatud alkeenide korral kasutatakse deskriptoreid ''E'' (''entgegen'' – eraldi) ja ''Z'' (''zusammen'' – koos). 37. rida: == Füüsikalised omadused == Alkeenide ja alkaanide omadused on sarnased: ~~nad~~mõlemad on ~~mõlemad~~ mittepolaarsed, värvitud ja peaaegu lõhnatud. Alkeenide [[agregaatolek]] sõltub nende molekulmassist: tavatingimustel on kuni viie süsinikuga ühendid gaasilised, 5–16 süsinikuga vedelad (viskoossus suureneb) ning ~~rohkema~~suurema süsinike arvuga tahked.<ref name=":0" /> ==Keemilised omadused== 119. rida: [[Pilt:Metathesis.png\|pisi\|Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism]] {{Vaata\|Alkeenide metatees}} Alkeenide metatees on [[orgaaniline reaktsioon]], mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.<ref name="PFZA0" /> Termin "metatees" tuleneb [[Kreeka keel\|kreekakeelsetest]] sõnadest ''meta'' (muutus) ja ''thesis'' (asukoht). Võrreldes alternatiivsete orgaaniliste reaktsioonidega tekib suhteliselt lihtsa metateesireaktsiooni käigus vähem soovimatuid [[kõrvalsaadus]]i ja ohtlikke jäätmeid. Viimastel aastakümnetel on antud reaktsioonile välja töötatud uusi [[katalüsaator]]eid. Metateesireaktsiooni [[Reaktsiooni mehhanism\|mehhanismi]] selgitamise ning erinevate tõhusate ja [[Selektiivsus (keemia)\|selektiivsete]] katalüsaatorite väljatöötamise eest said [[Yves Chauvin]], [[Robert H. Grubbs]] ja [[Richard R. Schrock]] [[2005]]. aastal [[Nobeli keemiaauhind\|Nobeli keemiaauhinna]].<ref name="JObjj" /> == Süntees ==

Alkeenid: erinevus redaktsioonide vahel