Singapur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
36. rida:
}}
'''Singapur''' ([[sanskriti keel]]es ''सिंहपुर'' 'Lõvilinn'; ametlik nimi '''Singapuri Vabariik''') on [[riik]] ([[linnriik]]) [[Kagu-Aasia]]s [[Malaka poolsaar]]e [[lõuna]]osa lähedal asuval [[Singapuri saar]]el ja lähiümbruse väikesaartel. Singapuris elab ligi 6 miljonit inimest (5 888 926 juuli 2017 seisuga).
Singapur on arenenud [[turumajandus]]e ja kõrge [[elatustase]]mega riik, kus levinud asjaajamiskeel on [[inglise keel]]. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% [[töötus]]. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas.<ref name="Vbby0" /> Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.
==Nimi==
Nimi "Singapur" (''सिंहपुर'' 'Lõvilinn') tuleneb sanskriti keelest sõnadest ''siṃha'' (सिंह) 'lõvi' ja ''pūra'' (पुर) 'linn.' [[Malai]] pärimuse järgi
==Asend==
50. rida:
==Loodus==
[[Pilt:Pulau_Tekong_BMTC-crop.jpg|pisi| Riigi suuruselt teine saar Pulau Tekong]]
Singapur on saareriik. Riigis asub üle 60 [[saar]]e, kuid saarte arv on [[rannikumeri|rannikumere]] täitmise tõttu ajapikku vähenenud ja riigi pindala suurenenud. Lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari. Riigi suurim saar on Singapuri saar
===Pinnamood===
Singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Saare keskosa on mägine, lääneosa künklik ja idaosas laiub tasandik. Singapuri kõrgeim tipp Timah kõrgub 163 meetrit üle merepinna.<ref name="z5gbM" />
66. rida:
===Taimestik===
Singapuris on tiheda inimasustuse tõttu looduslikke alasid vähe. Metsamaa hõlmab 3,3% Singapuri pindalast.<ref name="1ZvNE" /> Singapuris kasvab teadaolevalt 2141 pärismaist liiki, 1822 [[võõrliik]]i ja 210 krüptogeenset liiki taimi.<ref name="pB6Zy" /> Saarte taimestikku on mõjutanud põliste liikide väljasuremine
===Loomastik===
Kuigi riigi nimes kajastub [[lõvi]],
Riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliik ''Johora singaporensis'' ja hiljuti avastatud madu ''Cylindrophis mirzae''.
163. rida:
===Religioon===
Singapuri põhiseadus sätestab usuvabaduse. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 33% Singapuri residentidest [[budism|budistid]] ja 11% [[taoism|taoistid]].<ref name="Xoi27" /> [[2000]]. aasta rahvaloendusega võrreldes suurenes 2010. aastaks [[kristlased|kristlaste]]
57% hiinlastest peab end budistiks või taoistiks ja 20% kristlaseks. Seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas
India päritolu elanike seast on 59% hindud, 22% moslemid ja 13% kristlased. 99% malaidest on moslemid.
[[Kõrgharidus]]ega
[[1972]]. aastal moodustati Singapuris [[katoliiklus|katoliiklik]] peapiiskopkond. 2014. aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku.<ref name="YyY6j" />
177. rida:
Singapuri relvajõud koosnevad armeest, [[merevägi|mereväest]] ja [[õhujõud]]udest. Relvajõududes teenib vähemalt 50 000 tegevväelast.<ref name="7QPbw" /> Singapur kulutas 2015 riigikaitsele 3,22% sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="1ZvNE" /> Riigi kodanikele kehtib 2-aastane [[ajateenistus]]. Kõrgeim auaste relvajõududes on kindralleitnant.
Singapur asus
=== Armee ===
195. rida:
*transpordiüksus.
2006. aastal võtsid Singapuri relvajõud kasutusse 96 Leopard 2A4 tanki.<ref name="NYk4x" /> Armee relvastusse kuuluvad ka 350 SM-1 tanki; 22 AMX-10P ja 500 Bionixi jalaväesoomukit, [[HIMARS]]i raketitõrjesüsteem, 54 SSPH-1
===Merevägi===
Singapuri sõjalaevastikku kuuluvad Formidable-klassi fregatid, Victory-klassi korvetid, Independence-klassi laevad, Fearless-klassi patrullpaadid ja Bedok-klassi miinilaevad.
Singapur kasutab Archer- ja Challenger-klassi [[allveelaev]]u. Riik on
Riigi sõjalaevastik paikneb Changi ja Tuasi mereväebaasides.<ref name="MQ5J9" />
=== Õhujõud ===
Singapuri õhujõudude koosseisu kuuluvad [[F-15 Eagle]] ja [[F-16 Fighting Falcon]]
== Majandus ==
===Makromajandus===
[[2015]]. aastal oli Singapuri töötusemäär 2%
===Väliskaubandus===
219. rida:
== Taristu ==
Singapuri kattega teede kogupikkus on 3425 kilomeetrit, millest 161 kilomeetrit on [[kiirtee|kiirteid]]. Singapur on maailma väikseim riik, kus
Singapuris asub 9 lennuvälja.
225. rida:
Riigi raudteevõrgu kogupikkus on 153,2 kilomeetrit. Kogu raudteevõrk hõlmab 104 raudteejaama. Singapuril on raudteeühendus Malaisiaga.
Riigi peamine [[sadam]] on Singapuri sadam, mis on maailma suuruselt teine sadam
== Ajalugu ==
[[Pilt:LeeKuanYew-IndraneeThuraiRajah-20051106.jpg|pisi| [[Lee Kuan Yew]] oli Singapuri peaminister [[1959]]–[[1990]]]]
[[1320]] saabusid Singapuri alale mongoli kaupmehed ja [[1330]] külastas saart Hiina rändur Wang Dayuan. [[1511]] vallutasid [[Portugal]]i kolonistid Malacca sultanaadi ja [[1613]] likvideerisid Singapuri asustuse. Hiljem kuulus Singapuri alal formaalselt Johori sultanaadile.
Britid rajasid Singapuri kaubandustugipunktina [[6. veebruar]]il [[1819]] Briti Bencooleni kindralkuberneri [[Thomas Stamford Raffles]]i ja brittide abiga troonile upitatud Johori sultani vahel sõlmitud lepinguga. Kui seni elas Singapuri saarel umbes 1000 elanikku, siis ala sattumisel Briti impeeriumi
[[Jaapan]]i väed tungisid [[Teine maailmasõda|
Singapuri tabasid sõja lõppedes kuni iseseisvuse saavutamiseni sotsiaalsed rahutused. Singapur sai [[1. aprill]]ist [[1946]] sõltumatuks Briti kroonikolooniaks. [[1948]] moodustati Singapuri esimene täidesaatev ja seadusandlik kogu. [[25. august]]il [[1947]] rajati Singapuri Progressivistlik Partei, mis sai esimestel valimistel seadusandlikus kogus 3 kohta ja järgmiste valimiste järel [[1951]]. aastal 6 kohta. Jurist [[Lee Kuan Yew]] moodustas koos mõttekaaslastega [[21. november|21. novembril]] [[1954]] Tööpartei, mis [[1955]]. aasta valimistel sai 3 kohta. Valimiste järel moodustas Singapuri esimese valitsuse Töörinde juht David Marshall. [[1959]] sai Singapur täieliku omavalitsuse ja valimised võitis Tööpartei, mille juht Lee Kuan Yew sai [[3. juuni]]l 1959 Singapuri esimeseks peaministriks, jäädes sellesse ametisse novembrini [[1990]]. [[1963]]–1965 kuulus Singapur [[Malaisia]] koosseisu.
251. rida:
Singapurist Eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (39%), plaste ja plasttooteid (35,7%) ning keemiatooteid (14,7%).
== Haridus ==
259. rida:
Singapuris asus [[2017]]. aastal 6 [[ülikool]]i:
*[[Singapuri riiklik ülikool]],
*Nanyangi tehnikaülikool,
*Singapuri majandusülikool (SMU),
*Singapuri tehnikaülikool,
*Singapuri tehnikainstituut,
*Singapuri sotsiaalteaduste ülikool.
2017. aastal oli Singapuris 5 polütehnikumi.
271. rida:
[[Pilt:Mondial_Ping_-Women%27s_Singles_-_Quarterfinal_-_Zhu_Yuling-Feng_Tianwei_-_30.jpg|pisi|Feng Tianwei on võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit]]
Singapuri kultuuris on kombineeritud [[Aasia]] ja [[Euroopa]] kultuuri mõjud. Riigis
Riigi tähtsaim kultuurikeskus on Esplanaad.
Singapurist on pärit poplauljad Stefanie Sun ja JJ Lin. [[1979]]. aastal moodustati Singapuri sümfooniaorkester.
Singapuri filmikunst hakkas arenema 1990. aastatel.
Riigi vanim muuseum on Singapuri rahvusmuuseum, mis
Alates [[2006]]. aastast korraldatakse Singapuri biennaali.
285. rida:
Singapuri botaanikaaed kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
Singapuri sportlased võistlesid esmakordselt [[1948. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud 1 kuld-, 2 hõbe- ja 2 pronksmedalit. [[Feng Tianwei]] on [[lauatennis]]es võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit. Riigi sportlased on rahvusvahelistel võistlustel olnud edukad [[lauatennis]]es, [[sulgpall]]is, [[purjetamine|purjetamises]] ja [[ujumine|ujumises]]. Singapuril on oma jalgpalliliiga, kuhu kuulub 12 klubi. [[Singapuri jalgpallikoondis]] on 4 korda tulnud ASEANi meistriks. 2010. aastal peeti Singapuris noorte olümpiamängud.
[[2008]]. aastast korraldatakse Singapuris [[Vormel 1]] ''Grand Prix''.
|