Singapur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
36. rida:
}}
 
'''Singapur''' ([[sanskriti keel]]es ''सिंहपुर'' 'Lõvilinn'; ametlik nimi '''Singapuri Vabariik''') on [[riik]] ([[linnriik]]) [[Kagu-Aasia]]s [[Malaka poolsaar]]e [[lõuna]]osa lähedal asuval [[Singapuri saar]]el ja lähiümbruse väikesaartel. Singapuris elab ligi 6 miljonit inimest (5 888 926 juuli 2017 seisuga).
 
Singapur on arenenud [[turumajandus]]e ja kõrge [[elatustase]]mega riik, kus levinud asjaajamiskeel on [[inglise keel]]. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% [[töötus]]. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas.<ref name="Vbby0" /> Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.
 
==Nimi==
Nimi "Singapur" (''सिंहपुर'' 'Lõvilinn') tuleneb sanskriti keelest sõnadest ''siṃha'' (सिंह) 'lõvi' ja ''pūra'' (पुर) 'linn.' [[Malai]] pärimuse järgi andispani piirkonnale nime Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes tuli saarele jahile. Äkki märkas prints tundmatut looma, kel oli punane karvastik, must pea ja valge manisk. Kui hämmastunud prints küsis ühelt õukondlaselt, mis loom see on, vastas too, et see on [[lõvi]]. Prints pidas lõvi ilmumist heaks endeks ja rajas pärimuse järgi [[1323]] Singapuri linna.
 
==Asend==
50. rida:
==Loodus==
[[Pilt:Pulau_Tekong_BMTC-crop.jpg|pisi| Riigi suuruselt teine saar Pulau Tekong]]
Singapur on saareriik. Riigis asub üle 60 [[saar]]e, kuid saarte arv on [[rannikumeri|rannikumere]] täitmise tõttu ajapikku vähenenud ja riigi pindala suurenenud. Lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari. Riigi suurim saar on Singapuri saar, pindalaga 544&nbsp;km². Riigi, suuruselt teine saar on Pulau Tekong, pindalaga 24,4&nbsp;km².
===Pinnamood===
Singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Saare keskosa on mägine, lääneosa künklik ja idaosas laiub tasandik. Singapuri kõrgeim tipp Timah kõrgub 163 meetrit üle merepinna.<ref name="z5gbM" />
66. rida:
 
===Taimestik===
Singapuris on tiheda inimasustuse tõttu looduslikke alasid vähe. Metsamaa hõlmab 3,3% Singapuri pindalast.<ref name="1ZvNE" /> Singapuris kasvab teadaolevalt 2141 pärismaist liiki, 1822 [[võõrliik]]i ja 210 krüptogeenset liiki taimi.<ref name="pB6Zy" /> Saarte taimestikku on mõjutanud põliste liikide väljasuremine janing uute liikide sissetoomine ningja levimine. Looduses leidub 18 liiki [[käpalised|käpalisi]]. Enamik Singapuri puittaimi kuulub [[madaralised|madaraliste]] (''Rubiaceae'') seltsi, moodustades [[alusmets]]a. Riigi ohustatumad taimed on kukesabaline ''Pemphis acidula'', 3kolme väikese asurkonnaga tähtmanglipuu (''Bruguiera parviflora''), [[1996]]. aastal tuvastatud [[kandeelia]], manglipuu (''Xylocarpus rumphii'') ja [[avitsennia]] (''Avicennia marina'').<ref name="OkA40" />
 
===Loomastik===
Kuigi riigi nimes kajastub [[lõvi]], siispole Singapuris pole teadaolevalt kunagi lõvisid elanud. Malai pärimuse järgi riigile nime andnud loomaks on peetud malai [[tiiger|tiigrit]].
 
Riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliik ''Johora singaporensis'' ja hiljuti avastatud madu ''Cylindrophis mirzae''.
163. rida:
 
===Religioon===
Singapuri põhiseadus sätestab usuvabaduse. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 33% Singapuri residentidest [[budism|budistid]] ja 11% [[taoism|taoistid]].<ref name="Xoi27" /> [[2000]]. aasta rahvaloendusega võrreldes suurenes 2010. aastaks [[kristlased|kristlaste]] hulkosakaal varasemalt 15%-lt 18%-ni. [[Islam|Moslemeid]] on 15% ja [[hinduism|hinduiste]] 5,1%.
 
57% hiinlastest peab end budistiks või taoistiks ja 20% kristlaseks. Seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas langesoli 2010. aastalaastaks 2000. aastaga võrreldes lagenud, kuid kristlaste osakaal kasvas 17%-lt 20%-le.
 
India päritolu elanike seast on 59% hindud, 22% moslemid ja 13% kristlased. 99% malaidest on moslemid.
 
[[Kõrgharidus]]ega elanikeelanikest seast tunnistasütles 2010. aastal 24%, et nad ei tunnista ühtki religiooni. Madalama haridusega elanikud on kas budistid või taoistid. Kristlased ja moslemid kuuluvad peamiselt keskharidusega elanike hulka.
 
[[1972]]. aastal moodustati Singapuris [[katoliiklus|katoliiklik]] peapiiskopkond. 2014. aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku.<ref name="YyY6j" />
177. rida:
Singapuri relvajõud koosnevad armeest, [[merevägi|mereväest]] ja [[õhujõud]]udest. Relvajõududes teenib vähemalt 50 000 tegevväelast.<ref name="7QPbw" /> Singapur kulutas 2015 riigikaitsele 3,22% sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="1ZvNE" /> Riigi kodanikele kehtib 2-aastane [[ajateenistus]]. Kõrgeim auaste relvajõududes on kindralleitnant.
 
Singapur asus oma relvajõude arendama, kui Suurbritannia otsustas [[1971]]. aastaks alalt oma väed välja viia. Singapur on teinud kaitsealast koostööd [[Iisrael]]iga.
 
=== Armee ===
195. rida:
*transpordiüksus.
 
2006. aastal võtsid Singapuri relvajõud kasutusse 96 Leopard 2A4 tanki.<ref name="NYk4x" /> Armee relvastusse kuuluvad ka 350 SM-1 tanki; 22 AMX-10P ja 500 Bionixi jalaväesoomukit, [[HIMARS]]i raketitõrjesüsteem, 54 SSPH-1 PrimusPrimuse liikursuurtükki, 200 [[granaadiheitja]]t [[Carl Gustaf M2]] ning tankitõrjekompleksid MILAN ja SPIKE.<ref name="7QPbw" />
 
===Merevägi===
Singapuri sõjalaevastikku kuuluvad Formidable-klassi fregatid, Victory-klassi korvetid, Independence-klassi laevad, Fearless-klassi patrullpaadid ja Bedok-klassi miinilaevad.
 
Singapur kasutab Archer- ja Challenger-klassi [[allveelaev]]u. Riik on lähiaastatellähiminevikus tellinud Saksamaalt 4 uut Type-218SG allveelaeva.<ref name="01DMW" />
 
Riigi sõjalaevastik paikneb Changi ja Tuasi mereväebaasides.<ref name="MQ5J9" />
 
=== Õhujõud ===
Singapuri õhujõudude koosseisu kuuluvad [[F-15 Eagle]] ja [[F-16 Fighting Falcon]] hävitajad, transpordilennukid [[C-130 Hercules]] transpordilennukid, [[helikopter]]id [[CH-47 Chinook]] [[helikopter]]id, AS 332 [[Super Puma]] helikopterid, [[AH-64D Apache]] helikopterid ja [[Sikorsky S-70B Seahawk]] helikopterid.<ref name="9zna9" />
 
== Majandus ==
===Makromajandus===
[[2015]]. aastal oli Singapuri töötusemäär 2% tööealisest elanikkonnast.<ref name="aNCFw" />
===Väliskaubandus===
 
219. rida:
 
== Taristu ==
Singapuri kattega teede kogupikkus on 3425 kilomeetrit, millest 161 kilomeetrit on [[kiirtee|kiirteid]]. Singapur on maailma väikseim riik, kus asuvadleidub kiirteedkiirteid.
 
Singapuris asub 9 lennuvälja.
225. rida:
Riigi raudteevõrgu kogupikkus on 153,2 kilomeetrit. Kogu raudteevõrk hõlmab 104 raudteejaama. Singapuril on raudteeühendus Malaisiaga.
 
Riigi peamine [[sadam]] on Singapuri sadam, mis on maailma suuruselt teine sadam aastaseaastaselt kaubatonnaaži mahultkaubatonnaažilt.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:LeeKuanYew-IndraneeThuraiRajah-20051106.jpg|pisi| [[Lee Kuan Yew]] oli Singapuri peaminister [[1959]]–[[1990]]]]
EsmakordseltEsimest mainitaksekorda on ala mainitud [[Hiina]] ürikutes [[3. sajand]]il nimega "Pu Luo Chung". I aastatuhande lõpus domineeris piirkonnas Srivijaya riik. Malai annaalide andmetel moodustati alal [[14. sajand]]il Singapura kuningriik, kuid muud Singapuri kajastavad kirjalikud allikad selle perioodi kohta puuduvad. Samas tõendavad arheoloogilised väljakaevamised, et Singapuris oli 14. sajandil vähemalt üks suurem asula. Singapura kuningriigi rajaja ja esimene kuningas oli Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes andis alale ka Singapuri nime. Riigi viimane kuningas Parameswara põgenes [[1398]] Majapahiti sissetungi järel Malaka poolsaarele ja rajas Malacca sultanaadi.
 
[[1320]] saabusid Singapuri alale mongoli kaupmehed ja [[1330]] külastas saart Hiina rändur Wang Dayuan. [[1511]] vallutasid [[Portugal]]i kolonistid Malacca sultanaadi ja [[1613]] likvideerisid Singapuri asustuse. Hiljem kuulus Singapuri alal formaalselt Johori sultanaadile.
 
Britid rajasid Singapuri kaubandustugipunktina [[6. veebruar]]il [[1819]] Briti Bencooleni kindralkuberneri [[Thomas Stamford Raffles]]i ja brittide abiga troonile upitatud Johori sultani vahel sõlmitud lepinguga. Kui seni elas Singapuri saarel umbes 1000 elanikku, siis ala sattumisel Briti impeeriumi valdusessevaldusse hakkas kasvama hiinlaste hulk. [[1824]] peeti Singapuris esimene rahvaloendus. Kindralkuberner Raffles määras Singapuri halduriks major William Farquhari, kes rajas vabasadama, mille käive kasvas aastatega kiiresti. 1824 sõlmitud Suurbritannia ja [[Holland]]i vahelise lepinguga jäi Singapur Briti impeeriumi valdusessevaldusse. [[1826]] asus asundust haldama Briti Ida-India kompanii ja [[1830]]. aastast kuulus ala Briti Bengali presidentuuri haldusalasse. [[19. sajand]]i keskel sai Singapurist oluline kaubandussadam. [[1867]] muudeti Singapur Briti kroonikoloonia osaks. Singapuri hiinlaste kogukond toetas heldelt [[1911]] [[Xinhai revolutsioon]]i.
 
[[Jaapan]]i väed tungisid [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja ajal]] [[8. veebruar]]il [[1942]] Singapuri ja [[15. veebruar]]il 1942 kapituleerus Briti kindralkuberner Arthur Percival koos 130 000 Briti impeeriumi eri piirkondadest pärit sõduriga. See oli arvukaim Briti üksuste kapituleerumine Teiseteise maailmasõja ajal. Jaapani okupatsioon lõppes Singapuris [[15. august]]il [[1945]].
 
Singapuri tabasid sõja lõppedes kuni iseseisvuse saavutamiseni sotsiaalsed rahutused. Singapur sai [[1. aprill]]ist [[1946]] sõltumatuks Briti kroonikolooniaks. [[1948]] moodustati Singapuri esimene täidesaatev ja seadusandlik kogu. [[25. august]]il [[1947]] rajati Singapuri Progressivistlik Partei, mis sai esimestel valimistel seadusandlikus kogus 3 kohta ja järgmiste valimiste järel [[1951]]. aastal 6 kohta. Jurist [[Lee Kuan Yew]] moodustas koos mõttekaaslastega [[21. november|21. novembril]] [[1954]] Tööpartei, mis [[1955]]. aasta valimistel sai 3 kohta. Valimiste järel moodustas Singapuri esimese valitsuse Töörinde juht David Marshall. [[1959]] sai Singapur täieliku omavalitsuse ja valimised võitis Tööpartei, mille juht Lee Kuan Yew sai [[3. juuni]]l 1959 Singapuri esimeseks peaministriks, jäädes sellesse ametisse novembrini [[1990]]. [[1963]]–1965 kuulus Singapur [[Malaisia]] koosseisu.
251. rida:
Singapurist Eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (39%), plaste ja plasttooteid (35,7%) ning keemiatooteid (14,7%).
 
PealePärast Eesti taasiseseisvumist hakkas eestlasi siirduma Singapuri tööle. [[2014]]. aasta seisuga osales aktiivsemalt eestlaste seltsielus umbes 50 inimest. Eestlaste ürituste eestvedaja on Kaia-Reet Parv.<ref name="GgErD" />
 
== Haridus ==
259. rida:
 
Singapuris asus [[2017]]. aastal 6 [[ülikool]]i:
*[[Singapuri riiklik ülikool]],
*Nanyangi tehnikaülikool,
*Singapuri majandusülikool (SMU),
*Singapuri tehnikaülikool,
*Singapuri tehnikainstituut,
*Singapuri sotsiaalteaduste ülikool.
 
2017. aastal oli Singapuris 5 polütehnikumi.
271. rida:
[[Pilt:Mondial_Ping_-Women%27s_Singles_-_Quarterfinal_-_Zhu_Yuling-Feng_Tianwei_-_30.jpg|pisi|Feng Tianwei on võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit]]
 
Singapuri kultuuris on kombineeritud [[Aasia]] ja [[Euroopa]] kultuuri mõjud. Riigis tähistataksepeetakse [[hiina kultuur|hiina]], [[malai kultuur|malai]] kui [[kristlik kultuur|kristliku kultuuri]] tähtsamaid pidustusi. Riigi tähtsaim püha on iseseisvuspäev 9. august.
 
Riigi tähtsaim kultuurikeskus on Esplanaad.
 
Singapurist on pärit poplauljad Stefanie Sun ja JJ Lin. [[1979]]. aastal moodustati Singapuri sümfooniaorkester.
 
Singapuri filmikunst hakkas arenema 1990. aastatel. NimekaimadNimekamad filmiprodutsendid on Eric Khoo ja Jack Neo. Singapuris toimub [[Bryan Forbes]]i filmi "King Rat" tegevus.
 
Riigi vanim muuseum on Singapuri rahvusmuuseum, mis rajation rajatud [[1849]]. Teised riiklikud muuseumid on veel Aasia tsivilisatsioonide muuseum, [[1996]] avatud Singapuri kunstimuuseum, [[2015]] avatud Singapuri riiklik kunstigalerii ja [[2008]] avatud riiklik kunstimuuseum 8Q SAM.
 
Alates [[2006]]. aastast korraldatakse Singapuri biennaali.
285. rida:
Singapuri botaanikaaed kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
Singapuri sportlased võistlesid esmakordselt [[1948. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud 1 kuld-, 2 hõbe- ja 2 pronksmedalit. [[Feng Tianwei]] on [[lauatennis]]es võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit. Riigi sportlased on rahvusvahelistel võistlustel olnud edukad [[lauatennis]]es, [[sulgpall]]is, [[purjetamine|purjetamises]] ja [[ujumine|ujumises]]. Singapuril on oma jalgpalliliiga, kuhu kuulub 12 klubi. [[Singapuri jalgpallikoondis]] on 4 korda tulnud ASEANi meistriks. 2010. aastal peeti Singapuris noorte olümpiamängud.
 
[[2008]]. aastast korraldatakse Singapuris [[Vormel 1]] ''Grand Prix''.