Viskooskiud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida:
== Hooldus ==
Viskooskiust tekstiile tuleb pesta temperatuuril mitte üle 40° C, et vältida värvi kahjustumist. Lubatud kerge tsentrifuugimine. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes ja tuleks lähtuda iga toote juhistest.<ref>https://boliree.weebly.com/materjalidest.html</ref>
 
== Ajaloost ==
Viskoos töötati 19. sajandil välja [[siid]]ikiu asendajaks. Juba aastail 1884–1885 demonstreeris briti keemik [[Joseph Wilson Swan|Sir Joseph Wilson Swan]] Londonis kiude, mis olid tehtud [[nitrotselluloos]]ist. Saadud tulemust oli töödeldud kemikaalidega, et muuta materjal tagasi mittesüttivaks [[tselluloos]]iks. Kuid Swani leiutis ei jõudnud demonstreerimisest kaugemale. Viskooskiu arendamine praktilise tööstusliku eesmärgiga algas hoopis [[Prantsusmaa]]l tööstuskeemiku [[Hilaire Bernigaud]]', Chardonnet' krahvi eestvõtmisel. 1889. aastal demonstreeris Chardonnet protsessi, kus nitrotselluloosi juhtimisel läbi avade (seadet nimetati ''spinnerette'') tekkisid kiud, mida kõvendati sooja õhu düüsides ja muudeti keemiliselt taas tselluloosiks. "Chardonnet' siidi", esimese tehiskiu tööstuslik tootmine algas 1891. aastal [[Besançon]]is.
 
Olgugi et Chardonnet' protsess oli lihtne ja jäätmeteta, oli see teisalt aeglane, kallis ja potentsiaalselt ohtlik nitrotselluloosi omaduste tõttu. 1890. aastal patenteeris üks teine prantsuse keemik [[Louis-Henri Despeissis]] protsessi, milles kiud toodeti tselluloosi vaskammoniaakühendist. Leiutis baseerus Šveitsi keemiku Matthias Eduard Schweizeri avastusel (1857), et tselluloosi saab lahustada vasesoolade ja ammoniaagi lahuses ning pärast kiududeks venitamist muuta taas tselluloosiks. 1908. aastal hakkas Saksamaa tekstiilifirma I. P. Bemberg AG tootma vaskammooniumviskoosi [[bemberg]]siidi nime all.
 
Kolmas tootmisviis, mis on tänapäeval viskooskiu tootmises tavalisim, leiutati 1891. aastal, kui kolm briti keemikut [[Charles F. Cross]], [[Edward J. Bevan]] ja [[Clayton Beadle]] avastasid, et kiude võib toota siirupjast massist, mis tekib tselluloosksantogenaadi lahustamisel naatriumhüdroksiidis. 1905. aastal hakkas Briti siiditootja Samuel Courtauld & Company selle menetlusega tehissiidi tootma viskooskiu nime all. 1911. aastal alustas American Viscose Corporation viskooskiu tootmist Ameerika Ühendriikides.<ref>https://www.britannica.com/technology/rayon-textile-fibre</ref>
 
==Vaata ka==