Läti laenud eesti keeles: erinevus redaktsioonide vahel

'''Läti laenud''' on [[eesti keel]]de [[läti keel]]est tulnud laen[[tüvi (keeleteadus)|tüved]]. Laenamine algas [[I aastatuhat|I aastatuhande]] II poolel<ref name="EE">{{EE|6|27}}</ref> balti keeleühtsuse lagunemise ajal ja hoogustus 13. sajandil keelekontaktide tihenemisel<ref name="Ee">Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.</ref>.

Läti laenud esinevad ennekõike eesti keele [[murre]]tes, peamiselt [[Lõunaeesti murre|lõunaeesti murretes]] ja [[saarte murre|saarte murdes]] (üle 250 sõna), eriti palju aga [[Läti]]s asunud [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Leivud|Leivu]] [[keelesaar]]tel (u 900)<ref>Vaba, Lembit (1977). Läti laensõnad eesti keeles. Tallinn : Valgus; ENSV TA, Keele ja kirjanduse instituut.</ref>. Laenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust, nönii-öelda perekondlikku iseloomuga suhtlemist, laenatud on joogi- ja toidunimetusi, rõivanimetusi ja muid koduse majapidamisega seotud sõnu.

Eestlaste ja lätlaste ajalugu ja kultuur on väga sarnased, seetõttu erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Mõned läti laenud (29-43) on siiski jõudnud ka [[eesti kirjakeel]]de, ntnäiteks [[kanep]], [[kauss]], [[kukkel]], [[kuut]], [[Mulgid|mulk]] (omastavas: mulgi).<ref name="EE" /><ref name="EE" /><ref name="Ee" />