Redaktsioon: 20. november 2016, kell 11:13 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 436 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. detsember 2019, kell 07:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 771 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2012}} '''Kesk-Frangi riik''' ([[ladina keel]]es ''Francia media'') oli üürike [[Frangi riik]], mis loodi aastal 843 [[Verduni leping]]uga, mis jagas [[Karolingide impeerium]]i [[Ludwig Vaga]] poegade vahel. Paiknedes [[Ida-Frangi riik\|Ida-]] ja [[Lääne-Frangi riik\|Lääne-Frangi riigi]] vahel, koosnes Kesk-Frangi riik frankide territooriumist [[Rein]]i ja [[Schelde]] ~~jõgede~~jõe vahel (hiljem tuntud kui [[Lotharingia]]), [[Friisimaa]]st [[Põhjameri\|Põhjamere]] rannikul, endisest [[Burgundia kuningriik\|Burgundia kuningriigist]] (välja arvatud läänepoolne osa, hilisem [[Burgundia hertsogkond\|''Bourgogne'']]) ja [[Provence]]'ist, samuti [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaalia kuningriigist]]. [[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG\|thumb\|360px\|Frangi riigi jagamine: Lothar I~~-se~~ Kesk-Frangi riik -– Lotring, Burgundia ja Itaalia -– rohelisega]] Kesk-Frangi riik oli see Frangi riigi osa, mis läks keiser [[Ludwig Vaga]] vanemale pojale ja troonijärglasele [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar I-le]] pärast vahelduvat kodusõda oma nooremate vendade [[Ludwig Sakslane\|Ludwig Sakslase]] ja [[Charles II Paljaspea\|Charles Paljaspea]]ga. Lisaks Lothari [[Saksa-Rooma keiser\|keisritiitlile]] omas Kesk-Frangi riik keiserlikku linna [[Aachen]]it, [[Karl Suur]]e residentsi, samuti [[Rooma]]t. Kesk-Frangi riigil ei olnud ajaloolist või etnilist identiteeti selle arvukate rahvaste ühendamiseks. Territoorium, milles puudus rahvuslik või keeleline ühtsus samavõrd kui Kesk-Frangi riigis oli puudunud. Sellise identiteedi puudumise tõttu olid kaasaegsed ebakindlad, kuidas kutsuda kuningriiki ja nii sai sellest ''regnum quondam Lotharii'' või ''Lotharii regnum'' ja selle asukad ''Lotharii'', ''Lotharienses'' või ''Lotharingi'' (saksa: ''Lothringen'', mis on provintsi nimi). Viimane mõiste, moodustatud saksa sufiksiga ''-ing'', mis tähistab põlvnemise või perekonna sidemeid, tekitas 10. sajandil ladina mõiste ''Lotharingia'' (ladina sufiksiga ''-ia'', mis tähistab maad). Hiljem tuletati mõisteid nagu "Lotring" ja "Lothier" sellest ladina mõistest. Aastal 855, oma surivoodil [[Prümi klooster\|Prümi kloostris]], jagas [[Frangi keiser]] (840–855) ja Kesk-Frangi kuningas (843–855) [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar I]] taas oma valduse oma poegade vahel. Ta pärandas Itaalia kuningriigi koos Roomaga oma vanemale pojale [[Ludwig II (Frangi keiser)\|Ludwig II-le]], kes krooniti aastal 850 keisriks. Enamus maid [[Alpid]]est põhja pool läksid [[Lothar II (Lotring)\|Lothar II-le]] ja nimetati ''Lotringiks''. Provence ja Burgundia läksid [[Charles (Provence)\|~~Charles'ile~~Charlesile]], pärast tema surma aastal 863 jagati tema valdused tema vendade vahel. Pärast Lothar II surma aastal 869 jagati Lotring [[Meersseni leping]]uga tema onude Ludwig Sakslase ja Charles II Paljaspea vahel. Erinevalt Ida- ja Lääne-Frangi riigist, [[Saksa-Rooma riik\|Saksamaa]] ja [[Keskaegne Prantsusmaa\|Prantsusmaa]] eelkäijaist, jäi Kesk-Frangi riik vaid lühikeseks episoodiks. Järgnevatel sajanditel liidendati selle maad Saksa-Rooma riigiga —– Lotring 880. aasta [[Ribemonti leping]]uga, Itaalia aastal 951 ja Burgundia ([[Arelaat]]) aastal 1033. [[Ribemonti leping]] aastast 880 liitis Lotharingia kuningriigi, mille osa [[Madalmaad]] oli, [[Ida-Frangi riik\|Ida-Frangi riigiga]], mis püüdis seda integreerida. Kui viimane Ida-Frangi [[Karolingid]]est, [[Ludwig III Laps]] aastal 911 suri , valis Lotharingia Karoling [[Charles III]], [[Lääne-Frangi riik\|Lääne-Frangi riigi]] kuninga. ==Kesk-Frangi valitsejad==

Kesk-Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel