Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Lingitäpsustus roboti abiga: Buda – muudetud kujule Buda (Budapest)
18. rida:
|ajalugu1 = [[István Püha]] kroonimine
|pvm1 = 1000
|ajalugu2 = Osmanid okupeerivad [[Buda (Budapest)|Buda]]
|pvm2 = 1541
|ajalugu3 = [[1848. aasta revolutsioon Ungaris|Ungari revolutsioon]]
28. rida:
|riigikeel = [[ungari keel|ungari]], [[ladina keel|ladina]], [[saksa keel|saksa]]
|peamised-keeled =
|pealinn = [[Budapest]];<br>Pressburg (tänapäeva [[Bratislava]]);<br>[[Buda (Budapest)|Buda]];<br>[[Székesfehérvár]];<br>[[Debrecen]];<br>[[Esztergom]]
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
196. rida:
Ungari kõrg[[aadel]] kutsus [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninga [[Carlo III (Naapoli kuningas)|Carlo III]], kes oli ainus Lajos I elusolev meessoost sugulane, ja kroonis ta aastal 1385 kui Károly II. Kuid leskkuninganna ja tema nõunikud korraldasid jälle vandenõu ning Károly II mõrvati aastal 1386. Raevunud rahvas korraldas rahutusi ning leskkuninganna ja Maria kaotasid palju toetajaid ja lõpuks võeti nad kinni ning lukustati torni. Leskkuninganna kägistati aastal 1387 ja varsti näitas Maria end Sigismundiga, kes krooniti Ungari kuningaks, omades aadli täielikku toetust.
[[Pilt:Two-nat.Rep 1386-1434.png|pisi|Saksa-Rooma riigi [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]], Poola kuningriigi, [[Saksa ordu]], Ungari kuningriigi, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]], [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] piirialad, 1386-1434]]
Sigismundist sai tugev kuningas, kes tegi palju parandusi Ungari õigussüsteemi ning renoveeris paleesid [[Buda (Budapest)|Budas]]s ja [[Visegrad]]is, tuues materjale Austriast ja Tšehhiast, soovides luua kõige luksuslikumaid ehitisi kogu [[Kesk-Euroopa]]s. Tema seadustes võib näha varajase [[merkantilism]]i jälgi, ja samuti tegi ta kõva tööd, et hoida aadel oma kontrolli all.
 
Suur osa tema valitsemisajast oli pühendatud võitlusele Osmanite riigiga, kes alustas oma piiride ja mõju laiendamist Euroopasse. Aastal 1396 võideldi [[Nikopolise lahing]]us osmanite vastu, mille kaotasid Ungari-Prantsuse väed Sigismundi ja [[Philippe d’Artois]] juhtimisel. Aastatel 1395–1396 olid osmanite väed jõudnud Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, [[Dobrudža]] ja [[Vidin]]i. Kuna [[Timur]] lõi lahingus Ankara juures 1402. aastal Osmanite vägesid, siis mõneks ajaks oli Osmanite oht kadunud. Kuid Sigismund jätkas edukalt Osmanite vägede väljaspool kuningriiki hoidmist kogu oma ülejäänud elu.
225. rida:
[[Pilt:Hungary 1480.jpg|pisi|vasakul|Ungari alad 1480. aastal]]
[[Pilt:Map of Hungary in 1490.png|pisi|vasakul|[[Mátyás I]] vallutused läänes, 1490. aastaks]]
[[Pilt:Buda Schedel.jpg|pisi|[[Buda (Budapest)|Buda]] linn [[Mátyás Hunyadi]] ajal]]
Osmanite esimese sissetungi ajal seisid ungarlased edukalt vallutamise vastu. [[Janos Hunyadi]] oli [[Pikk sõjakäik|Pika sõjakäigu]] juht, mille käigus püüdsid [[ungarlased]] osmaneid Balkanilt välja ajada; alguses oli see edukas, kuid lõpuks pidid nad tagasi tõmbuma. Aastal 1456 põhjustas [[Janos Hunyadi]], Mátyás Hunyadi isa, [[Belgradi piiramine (1456)|Belgradi piiramise]] käigus, [[Türgi sultan]]i [[Mehmed II]] juhitud Osmanite vägede purustava lüüasaamise.
 
256. rida:
Pärast Osmanite sissetungi ebaõnnestumist Austriasse aastal 1683 läksid [[Habsburgid]] türklaste vastu rünnakule. [[1683]]. aastal purustas [[Saksa-Rooma keiser|keiserlik]] sõjavägi Poola kuninga [[Jan Sobieski]] abiga [[Viini lahing (1683)|Viini all]] türklaste sõjaväe. [[Osmanite impeerium]] ei saanud enam Euroopas laieneda.
 
17. sajandi lõpuks õnnestus neil vabastada ülejäänud ajaloolise Ungari kuningriigi ja Transilvaania vürstiriigi osad. Aastaks 1686, pärast [[Buda lahing (1686)|Buda lahingut]], oli pealinn [[Buda (Budapest)|Buda]] Euroopa abiga jälle vaba.
 
[[Karlowitzi rahu]]ga (1699) sai [[Habsburgide monarhia]] [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] territooriumid, millest moodustati [[Slavoonia kuningriik]]. Esialgu oli see eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses, mis kestis aastatel 1699–1745. Asukad olid maksudest vabastatud, kuid seotud sõjaväeteenistusega. Aastal 1745 kehtestati täielik tsiviilhaldus ja Slavoonia kuningriik, kui üks [[István Püha krooni maad]]est, arvati halduslikult nii Habsburgide [[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)|Horvaatia kuningriiki]] kui ka Habsburgide Ungari kuningriiki.
280. rida:
Revolutsioon kasvas vabadussõjaks Austria keisririigist, kui Horvaatia baan [[Josip Jelačić]] ületas Habsburgide võimu taastamiseks piiri. Uus [[Lajos Kossuth]]i juhitud valitsus oli esialgu Habsburgide vägede vastu edukas. Kuigi Ungari võttis oma vabaduse suhtes rahvuslikult ühtse seisukoha, toetasid mõned Ungari kuningriigi vähemused, sealhulgas Vojvodina serblased, Transilvaania rumeenlased ja mõned [[Ülem-Ungari]] slovakid Habsburgist keisrit ja võitlesid Ungari revolutsioonilise armee vastu. Lõpuks, pärast poolteist aastat kestnud võitlust revolutsioon purustati, kui Vene tsaar [[Nikolai I]] marssis rohkem kui 300 000 sõduriga Ungarisse. Ungari pandi seega jõhkra sõjaseisukorra alla, Austria võim taastati. Juhtivad mässulised, nagu Kossuth, põgenesid pagendusse või hukati. 1848. aastal soovitud poliitilised muudatused suruti jälle alla kuni [[Austria-Ungari kompromiss]]ini.
 
1848. aasta Ungari revolutsioon saavutas lühiajalist edu, kuna see purustati aastal 1849 Austria ja Vene armeede poolt. Sellest hoolimata oli sel suur mõju pärisorjade vabastamisele. See algas 15. märtsil 1848, kui Ungari patrioodid organiseerisid [[Pest]]is ja [[Buda (Budapest)|Budas]]s (nüüd Budapest) massidemonstratsioone, mis sundisid keiserlikku kuberneri nõustuma nende [[Ungari 1848. aasta revolutsionääride 12 punkti|12-punktilise nõudmisega]], mis sisaldasid nõudmisi ajakirjandusvabadusele, sõltumatule Ungari ministeeriumile Budas-Pestis, mis vastutab rahva valitud parlamendi ees, Rahvuskaardi moodustamisele, täielikule kodaniku- ja usuvõrdsusele, vandekohtule, riigipangale, Ungari armeele, võõrvägede (Austria vägede) väljaviimisele Ungarist, poliitiliste vangide vabastamisele ja Transilvaania ühendamisele. [[Lajos Kossuth]] ja mõned muud liberaalsed aadlikud, kes moodustasid [[Ungari Riigipäev|Riigipäeva]], pöördusid Habsburgide õukonna poole esindusvalitsuse ja kodanikuvabaduste nõuetega. Need sündmused tingisid [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, Austria vürsti ja välisministri tagasiastumise. Keiser Ferdinand nõustus Riigipäeva nõudmistega pärast 18. märtsi. Isegi kui Ungari pidi jääma keisririigi osaks "''personaaluniooni''" kaudu keisriga, tuli luua põhiseaduslik valitsus. Riigipäev võttis siis vastu Aprilliseadused, mis rajasid võrdsuse seaduse ees, seadusandluse, päriliku konstitutsioonilise monarhia ja lõpetasid maakasutuse üleandmise ja piiramise.
 
===Austria-Ungari kompromiss ===