Rahvastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P enamike > enamiku
117. rida:
===Rahvastik Eestis ja selle paiknemine===
 
1. jaanuari seisuga 20122019 oli Eestis 1 364 001324 820 elanikku.
 
'''Rahvaarvu jaotumine maakonniti:'''<ref name="GCZvU" />
123. rida:
{| class="wikitable"
! Maakond
! Rahvaarv kokku
!Mehed
!Naised
|- bgcolor="#FFCC00"
|Kogu Eesti
| Võru maakond
| 1 324 820
| 37 055
|625 635
|699 185
|- bgcolor="#FFFAFA"
| ViljandiHarju maakond
| 52598 098059
|278 023
| 569320 036
|- bgcolor="#FFCC00"
|..Tallinn
| Valga maakond
|434 562
| 33 299
|196 700
|237 862
|- bgcolor="#FFFAFA"
| TartuHiiu maakond
|9 387
| 149 426
|4 768
|4 619
|- bgcolor="#FFCC00"
| SaareIda-Viru maakond
|136 240
| 35 581
|62 837
|73 403
|- bgcolor="#FFFAFA"
| RaplaJõgeva maakond
|28 734
| 36 485
|13 995
|14 739
|- bgcolor="#FFCC00"
| PärnuJärva maakond
| 30 445286
| 88 827
|14 786
|15 500
|- bgcolor="#FFFAFA"
| PõlvaLääne maakond
|20 507
| 30 445
| 269 879
| 10 123628
|- bgcolor="#FFCC00"
| Lääne-Viru maakond
| 3459 325
| 64 608
|28 737
|30 588
|- bgcolor="#FFFAFA"
| LäänePõlva maakond
|25 006
| 26 879
|12 526
|12 480
|- bgcolor="#FFCC00"
| JärvaPärnu maakond
|85 938
| 33 817
|40 674
|45 264
|- bgcolor="#FFFAFA"
| JõgevaRapla maakond
| 33 817311
| 34 325
|16 566
|16 745
|- bgcolor="#FFCC00"
| Ida-ViruSaare maakond
|33 108
| 161 997
|16 331
|16 777
|- bgcolor="#FFFAFA"
| HiiuTartu maakond
|152 976
| 10 123
|71 949
|81 027
|- bgcolor="#FFCC00"
|..Tartu linn
| Harju maakond
|96 973
| 569 036
|43 708
|53 265
|- bgcolor="#FFFAFA"
| Valga maakond
|28 370
|13 842
|14 528
|- bgcolor="#FFCC00"
| HarjuViljandi maakond
|46 371
|22 454
|23 917
|- bgcolor="#FFFAFA"
| Võru maakond
| 35 581782
|17 587
|18 195
|}
 
[[Eesti]] rahvastikutiheduse saamiseks jagame rahvaarvu (1 364 001324 820) riigi pindalaga (45 227 km<sup>2</sup>). Seega on Eesti rahvastikutihedus 3029,163 inimest ruutkilomeetri kohta.
 
Eesti rahvaarv kasvas aastatel 1970–1990 pidevalt, kuid viimase 20 aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud ning 2011. aasta lõpus stabiliseerunud, kuid see ei pöördu mitte kasvuks, vaid Eesti rahvaarvule ennustatakse järgnevaks pooleks sajandiks stabiilset vähenemist.