Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
Esimene ferriitmälu kasutav arvuti oli 1951. aastal [[MIT]]-is valminud [[Whirlwind]], mis oli ühtlasi esimene reaalajas töötav arvuti. Algselt kasutati selles [[elektronkiiretoru]]del põhinevat mälu, mis oli aga aeglane ja ebausaldusväärne. Seepärast püüdis Jay Forrester leida kiiremat ja stabiilsemat alternatiivi, mille ta 1951. aastal ferriitmälu näol leidis. 1953. aastal asendati Whirlwindi kogu mälu ferriitmäluga.<ref name="MemoryMuseum" /> Ferriitmälul olid elektronkiiretorude ees mitmed eelised. See oli töökindlam ning seeläbi vähenes Whirlwind arvutis hoolduseks kuluv aeg märgatavalt. Samuti oli ferriitmälu pöördusaeg lühem (ferriitmälul ~9 ms, elektronkiiretoru ~25 ms), mis suurendas arvuti kiirust.<ref name="QYVik" />
 
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950. aastate keskpaigast kuni 1970. aastate keskpaigani.<ref name="3Ek3f" /> 1970. aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmäluferriitmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiski arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu [[Apollo navigatsiooniarvuti]]s ning ka [[Space Shuttle|Space Shuttle'i]] juhtarvutites.<ref name="f3gLl" />
 
==Ehitus==
 
=== Kirjutamine ===
Südamikule kirjutamiseks (selle magneetumise suuna seadmiseks) tuleb südamikust juhtida läbi piisavalt suur vool. Seda tehakse X- ja Y-aadressiliinidega. Kummastki liinist juhitakse läbi vool, mis üksi ei ole südamiku ümbermagneetimiseks piisav, kuid mille summa on selleks piisav. Seeläbi muudab magneetumise suunda ainult see südamik, mida läbivad mõlemad liinid. Mõlemad voolud peavad sisenema südamikku samalt poolt, vastasel juhulmuidu need tühistavad teineteist ja kirjutamist ei toimu. Vastavalt sellele, kas mõlemad voolud sisenesid südamikku paremalt või vasakult, on südamik nüüd magneeditud päri- või vastupäeva.
 
==Eelised==
*Ferriitmälu ei mõjuta [[ioniseeriv kiirgus]].
 
Nende omaduste tõttu oli ferritmäluferriitmälu väga sobilik kasutamiseks kosmoses ja sõjanduses.<ref name="RedOrbit" />
 
==Probleemid==
Südamiku hüstereesisilmus sõltub temperatuurist, mistõttu tuleb erinevateleri temperatuuridel kasutada kirjutamiseks ja lugemiseks erinevaiderinevat voolutugevusivoolutugevust. Kasutamise käigus aga südamikud soojenevad. Probleem tõuseb esile eriti siis, kui ühte südamikku adresseeritakse mitu korda lühikese aja jooksul.<ref name="KknVL" /> Üheks lahenduseks on [[termistor]]ide kasutamine, mille abil mõõdetakse südamike temperatuuri ja korrigeeritakse vastavalt voolutugevusi. Teine lahendus on kogu mälu hoidmine püsival temperatuuril. Selleks soojendatakse mälu ruumi temperatuurist kõrgemale ja hoitakse stabiilsena, näiteks õlivanni abil. Ferriitmälu kasutamisel on tähtis vaid temperatuuri püsivus. Püsiva temperatuuri hoidmine soojendamise teel on palju lihtsam kui jahutamise teel.<ref name="RedOrbit" />
 
Ferriitmälude valmistamine oli keerukas ja tolleaegsete masinatega võimatu, mistõttu valmistati neid käsitsi. Töölised kasutasid peenikeste traatide läbi südamike viimiseks stereomikroskoope.<ref name="EdwinD" />
 
==Omadused==
Viiekümnendate1950. aastate alguses olid südamikud ~2&nbsp;mm suurused, kuid 1970. aastate lõpuks oli need vähenenud suuruseni ~0,4&nbsp;mm. Sama aja jooksul tõusis taktsagedus 200&nbsp;kHz-st üle 1&nbsp;MHz-ni,<ref name="BenNorth" /> mälu maht aga paisus kuni 2 miljoni südamikuni.<ref name="BrentHilpert" />
 
== Viited ==
139 546

muudatust