Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Esimene ferriitmälu kasutav arvuti oli 1951. aastal [[MIT]]-is valminud [[Whirlwind]], mis oli ühtlasi esimene reaalajas töötav arvuti. Algselt kasutati selles [[elektronkiiretoru]]del põhinevat mälu, mis oli aga aeglane ja ebausaldusväärne. Seepärast püüdis Jay Forrester leida kiiremat ja stabiilsemat alternatiivi, mille ta 1951. aastal ferriitmälu näol leidis. 1953. aastal asendati Whirlwindi kogu mälu ferriitmäluga.<ref name="MemoryMuseum" /> Ferriitmälul olid elektronkiiretorude ees mitmed eelised. See oli töökindlam ning seeläbi vähenes Whirlwind arvutis hoolduseks kuluv aeg märgatavalt. Samuti oli ferriitmälu pöördusaeg lühem (ferriitmälul ~9 ms, elektronkiiretoru ~25 ms), mis suurendas arvuti kiirust.<ref name="QYVik" />
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950. aastate keskpaigast kuni 1970. aastate keskpaigani.<ref name="3Ek3f" /> 1970. aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia
==Ehitus==
32. rida:
=== Kirjutamine ===
Südamikule kirjutamiseks (selle magneetumise suuna seadmiseks) tuleb südamikust juhtida läbi piisavalt suur vool. Seda tehakse X- ja Y-aadressiliinidega. Kummastki liinist juhitakse läbi vool, mis üksi ei ole südamiku ümbermagneetimiseks piisav, kuid mille summa on selleks piisav. Seeläbi muudab magneetumise suunda ainult see südamik, mida läbivad mõlemad liinid. Mõlemad voolud peavad sisenema südamikku samalt poolt,
==Eelised==
39. rida:
*Ferriitmälu ei mõjuta [[ioniseeriv kiirgus]].
Nende omaduste tõttu oli
==Probleemid==
Südamiku hüstereesisilmus sõltub temperatuurist, mistõttu tuleb
Ferriitmälude valmistamine oli keerukas ja tolleaegsete masinatega võimatu, mistõttu valmistati neid käsitsi. Töölised kasutasid peenikeste traatide läbi südamike viimiseks stereomikroskoope.<ref name="EdwinD" />
==Omadused==
== Viited ==
|