Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis: erinevus redaktsioonide vahel

Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi: Mandri-Euroopa õigussüsteem (tsiviilõiguse süsteem), [[üldine õigus]], [[usuõigus]], [[tavaõigus]] ja [[pluralism]]. Iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud erisuse.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

 

Hoolimata erinevustest Lääne- ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks; saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://iqdecision.com/en/the-continental-and-common-law-judicial-systems/|pealkiri=The Continental and Common Law judicial systems|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

 

Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, st kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.<ref name=":02" /> Mandrieuroopaliku õigussüsteemi korral on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.<ref name=":0" />

 

Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmistavas. Euroopa Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.<ref name=":02" /><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-et.do|pealkiri=Kohtukorraldus liikmesriikides|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

 

Paljudel liikmesriikidel on kohtud, mis tagavad põhiseaduse järgimise. Põhiseadusliku kohtu peamine ülesanne on jälgida, kas kasutatav õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Peale kohtute hõlmab paljude ELi liikmesriikide kohtusüsteem ka muid kohtuasutusi ja institutsioone, kes on avaliku võimu kandjad – prokurörid, riiklikud kaitsjad, notarid ja kohtutäiturid.<ref name=":1" />

 

Esialgu on mõistlik selgeks teha, milline kohus on pädev isiku probleemi arutama. Kui pöörduda valesse kohtusse, võib kohtuasi pikaks venida. Võib ka juhtuda, et seda ei võeta isegi menetlusse, sest kohtualluvus pole õige. Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad kohtualluvuseeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks pädevuse jagunemine riigis asuvate kohtute vahel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_in_which_member_state-33-et.do?clang=et|pealkiri=Millises liikmesriigis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>