Granaadid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
Resümee puudub
38. rida:
'''Granaadid''' on [[kivimit moodustavad mineraalid]], mille üldine [[keemiline valem]] on A<sub>3</sub>B<sub>2</sub>(SiO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>, kus A on [[Kaltsium|Ca]], [[Magneesium|Mg]], [[Raud|Fe]]<sup>2+</sup> või [[Mangaan|Mn]] ning B on [[Alumiinium|Al]], Fe<sup>3+</sup>, Mn<sup>3+</sup>, [[Vanaadium|V]]<sup>3+</sup> või [[Kroom|Cr]]<sup>3+</sup>.
 
Granaatide esinemine on eriti iseloomulik [[moondekivim]]eile, kuid nad on olemas ka mitmetes [[tardkivim]]ites ning [[Sekundaarne mineraal|sekundaarsetena]] ka [[Sete|setteis]]. Granaatide rühm jagatakse järgnevaiks tähtsamaiks mineraalideks: [[püroop]], [[almandiin]], [[spessartiin]], [[grossulargrossulaar]], [[andradiit]], [[uvaroviit]] ning [[hüdrogrossular]]. Need on [[Isomorfism|isomorfsete]] ridade otspunktideks ehk esindavad teatud kindlat keemilist koostist. Sellised "puhtad" mineraalid on siiski väga harvaesinevad, mistõttu antakse granaatidele nimi vastavalt domineerivale "molekulaarsele tüübile". Granaadid jagatakse veel kaheks: [[püralspiidid]] ning [[ugrandiidid]] (nimed on tuletatud vastavate mineraalide nimede esimestest tähtedest). Sellise jaotuse loomise põhjuseks on kahe grupi segunematus. Esinevad sujuvad üleminekud ühest mineraalist teise püralspiidide siseselt ning ugrandiidide siseselt, kuid mingeid üleminekuid ühelt grupilt teisele ei ole.
 
Granaatide kõige iseloomulikumad [[värvus]]ed on punane ning roheline. [[Kristall]]id kuuluvad [[Kuubiline süngoonia|kuubilisse süngooniasse]], mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. [[Kõvadus]] on [[Mohsi astmik]]ul 7...8, mis võimaldab kasutamist [[abrasiiv]]ina. Kristallide [[tahk]]udel on [[Läige|klaasiläige]]. [[Lõhenevus]] puudub. Ilusamaid kristalle kasutatakse ka pool[[vääriskivi]]dena.