Kohtueelne menetlus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kohtueelne menetlus''' (ingl ''pre-court procedure'') on kohtumenetluse[[kohtumenetlus]]e ettevalmistamine, millega kogutakse tõendusmaterjali[[tõendusmaterjal]]i ning selgitatakse välja vajalikud asjaolud[[asjaolu]]d<ref>Seletav sõnastik. – <nowiki>https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik</nowiki> (19.10.2019).</ref>.

Kriminaalmenetluse[[Kriminaalmenetlus]]e seadustiku § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses otsustatakse, kas lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse põhimõtte alusel või jätkata menetlust süüdistusakti[[süüdistusakt]]i koostamisega. Kohtueelse menetluse puhul kehtib vaba kujundamise põhimõte. See tähendab, et [[prokuratuur]] ja uurimisasutused võivad koguda tõendusteavet kõigi toimingutega, mis on seadusega lubatud. Vaba kujundamise põhimõtte alusel peab kinni pidama seaduse ettekirjutustest. Näiteks tuleb seadusest kohustus [[kahtlustatav]] [[ülekuulamine|üle kuulata]].<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 258.</ref> Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada ainult prokuratuuri loal ja seaduses sätestatud tingimustel. Muu hulgas sisaldavad need tingimused, et avaldatavad andmed ei tohi:

# seada ohtu ärisaladust[[ärisaladus]]t ega kahjustada juriidilise isiku tegevust.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). – RT I, 19.03.2019, 33, § 214.</ref>

Kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis otsustab prokuratuur, kas jätkata menetlust üldmenetluse vormis või kasutada mõnda lihtmenetluse vormi<ref name=":1">E. Kergandberg, M. Sillaots, lk 321. </ref>. Kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks koostab uurimisasutuse ametnik kohtueelse menetluse kokkuvõtte, mis lisatakse kriminaaltoimikusse[[kriminaaltoimik]]usse<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots, lk 319–320. </ref>. Kohtueelse menetluse kokkuvõttele lisatakse muu hulgas kahtlustatava isiku nimi, elu- või asukoht, aadress, isikukood, kodakondsus, haridus, emakeel, õppeasutus või töökoht, kahtlustatava karistatavus ja tõendite loetelu<ref>KrMS § 153.</ref>.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse põhimõtte alusel peab puuduma [[avalik menetlushuvi]]. Enamasti otsustab prokuratuur, mida avaliku menetlushuvi all mõistetakse.<ref name=":2" /> Avalik huvi on olemas, kui isiku karistamine on vajalik, nt isiku-, vara-, keskkonna- ja majandusvastased ning perekonna ja alaealiste vastu suunatud kuriteod<ref>Riigi peaprokuröri juhis nr RP-1-4/07/3, lk 1, 5–8.</ref>. Huvi võib ära langeda näiteks siis, kui kannatanu ei soovi menetlusega jätkata, kuriteo toime pannud isik on alaealine või kuritegu on toime pandud kaua aega tagasi<ref>Riigi peaprokuröri juhis nr RP-1-4/07/3, lk 1–2. </ref>.