Moraalne kahju: erinevus redaktsioonide vahel

'''Moraalne''' ehk '''mittevaraline kahju''' (ingl ''non-patrimonial damage'') on psühholoogiline mõju – füüsiline, hingeline valu või kannatus, mis on tekkinud mittevaralise ja erandjuhtudel ka varalise õigushüve rikkumise tõttu.<ref name=":0">Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2006, lk 454–455.</ref> Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.<ref name=":1">Võlaõigusseadus – RT I, 20.02.2019, 8</ref> Kannatuse või valu puhul peab esinema teatud intensiivsus, mille peamiselt määrab kohus.<ref name=":2">Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017). https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=30&p=25. Kasutatud (03.10.2019)</ref>

 

Moraalse kahju liigid on eelkõige valu ja kannatus. Kuna kohtud kasutasid sõnu „valu“ ja „kannatus“ peamiselt koos, eristamata neid selgelt, siis on saanud sõnapaarist termin, kuid tegelikult on nende tähendused erinevad. „Valu“ on kehaosa kahjustus, mida inimene tunneb närvide ja aju kaudu, ning „kannatus“ tähendab häda, mida ta tunnetab vaimselt.<ref name=":3">McGregor on damages. The Common Law Library, 9, lk 954–966.</ref> Hingelise valu ja kannatuste väljendamise viisid võivad olla näiteks solvumine, hirm, alandustunne, härm, hingepiin või märkimisväärsed elukondlikud ebamugavused.<ref name=":2" />

 

Moraalseks kahjuks loetakse ka isiku heaolu langust, mis on põhjustanud inimese tegevuste ja elukorralduse piirangutest. Näiteks lennuõnnetuse järel tekkinud majanduslikud probleemid tema eraelus või äritegevuses loetakse aga siiski varalise kahjuna. Tihti on raske defineerida, kas tegu on mittevaralise või varaliseks kahjuks.<ref name=":0" />

 

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Selline paragrahv ei anna aga piisavalt selgust, millal kahju tekib, millal kahju on põhjustanud vastutav isik (põhjuslik seos) ning milline peaks olema hüvitis.<ref name=":2" /> Põhiseaduse paragrahvile 25 ei saa otseselt viidata mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, ehkki enne võlaõigusseaduse jõustumist on seda kohtupraktikas esinenud.<ref name=":0" />

 

Kahju hüvitamisega seotud rahasumma kohta on peaaegu võimatu anda juhiseid, kuna see sõltub konkreetsetest vigastustest ja konkreetsetest asjaoludest.<ref name=":3" /> Kõiki asjaolusid arvesse võttes määrab kohus mittevaralise kahju suuruse oma sisemise veendumuse alusel. Järelikult peaks kannatanu tõendama harilikult ainult kahju tekitanud isiku õigustatud huvi rikkumist, mitte aga moraalse kahju olemasolu ja ulatust.<ref name=":0" />

 

Rahaline kompenseerimine tuleb kõne alla järgmistel juhtudel:<ref name=":1" />

 

* muud seaduses ettenähtud juhud, eriti pakettreisilepingu korral hüvitis kasutamata puhkuseaja eest (VÕS § 877 lg 2).<ref name=":1" />