Kohtueelne kriminaalmenetlus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kohtueelne kriminaalmenetlus''' on protsess, kus lahendatakse küsimus, kas kriminaalmenetlust jätkata ja koostada süüdistusakt või lõpetada see otstarbekuse kaalutlusel. Samuti otsustatakse, kas menetlust tuleks jätkata üldkorras või kasutada lihtmenetluse vormi. Lihtmenetluse vorme on neli: [[kokkuleppemenetlus]], lühimenetlus, käskmenetlus või kiirmenetlus.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 258.</ref>

 

Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ning luua muud tingimused kohtumenetluseks.<ref>KrMS § 211 lg 1 – RT I, 19.03.2019, 33. </ref> Seega kogutakse kohtueelse menetluse käigus tõendusteavet ja selgitatakse välja, kas kuriteo asjaolusid on võimalik kohtulikul arutamisel tõendada või mitte. Kohtueelses menetlusstaadiumis luuakse ka süüdistusakti koostamise alus.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 258.</ref>

 

Kriminaalmenetluse eelstaadiumis on ette nähtud võimalus kriminaalasjad ühendada ja eraldada.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 260.</ref> Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises.<ref>KrMS § 216 lg 1 – RT I, 19.03.2019, 33. </ref> Samuti võib ühiseks menetluseks ühendada situatsioonid, kus kahtlustatakse või süüdistatakse ühte isikut mitme kuriteo toimepanemises või kuriteo varem mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamise korral.<ref>KrMS § 216 lg 3 – RT I, 19.03.2019, 33.</ref> Eraldamine võib kõne alla tulla juhul, kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, kui seda nõuavad alaealise huvid.<ref>KrMS § 216 lg 4 – RT I, 19.03.2019, 33. </ref> Lisaks on kriminaalasjade eraldamiseks või ühendamiseks vajalik uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu [[määrus]].<ref>KrMS § 216 lg 6 – RT I, 19.03.2019, 33. </ref>

 

Kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud seitse uurimistoimingute liiki:

 

Kõigi uurimistoimingute liikide läbiviimise puhul tuleb kindlasti järgida ka §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Lõpptulemusena valmib uurimistoimingu protokoll, kus on kirjas tingimused, käik ja tulemused.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 260.</ref>

 

Tunnistaja ülekuulamine toimub kahes etapis. Esmalt toimub isikuandmete tuvastamine ning samuti selgitatakse tunnistajale tema õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse tunnistajat. Teine etapp reguleerib ülekuulamist tõendamiseseme asjaolude kohta. Üldtingimustena peab tunnistajaid üle kuulama ükshaaval ning tunnistusi ei tohi üle kuulata kahtlustatava või [[kannatanu]] juuresolekul, et vältida ülekuulatavate isikute ütluste sisulist kooskõlastamist.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 261.</ref>

 

Asjaolude ülekuulamine on jaotatud vabaks jutustuseks ja [[Küsitlus|küsitluseks]]. Vaba jutustamine aitab saada laiema ülevaate ning võimaldab ülekuulajal esitada küsimusi, mille kohta ta ise küsimusi esitada ei oleks osanud. Küsitluse eesmärk peale vaba jutustust on vabade lünkade täitmine, andmete täpsustamine ning vaba jutustuse kontrollimine.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 265–266. </ref> [[Suunavad küsimused|Suunavate küsimuste]] esitamine ülekuulamisel on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku § 68 lg-s 4. Tavapäraselt ülekuulamisel suunavaid küsimusi esitada ei tohi, kuid lõige 4 toob erandid, millistel juhtudel suunavad küsimused on lubatud.<ref>KrMS § 68 lg 4 – RT I, 19.03.2019, 33.</ref> Küsitlemisetapi lõpus peaks toimuma ka vastuolude selgitamine.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 267.</ref>

 

Vastastamine on uurimistoiming, kus esitatakse kahele varem ülekuulatud isikule järjestikku küsimusi asjaolu kohta, milles ilmneb vastuolu, ning samuti tehakse kindlaks vastastatavate omavahelised suhted.<ref>KrMS § 77 lg 2 – RT I, 19.03.2019, 33. </ref> Eesmärk on välja selgitada ütlustes tekkinud vastuolude põhjused ning need kõrvaldada. Vastastamine on ülekuulamise eriliik ning see on lubatud vaid siis, kui ütlustes tekkinud vastuolu ei ole võimalik muudmoodi kõrvaldada. Muude viiside näol tuleb kõne alla [[kordusülekuulamine]].<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 273.</ref>

 

Ütluste seostamine olustikuga on uurimistoiming, kus tehakse ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, tunnistajale või kannatanule ettepanek selgitada ja täpsustada kuriteosündmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlused sündmuskoha olustikuga.<ref>KrMS § 79 lg 1 – RT I, 19.03.2019, 33. </ref> Selle uurimistoimingu puhul on tähtsad kaks aspekti: isik peab olema varem ülekuulatud ning mitme isiku ütlused tuleb olustikuga seostada eraldi.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 276.</ref>

 

# kui on vaja koguda täiendavaid andmeid kuriteost iga osavõtja käitumise ning tema osa kohta kuriteo toimepanemisel.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 276.</ref>

 

Vaatluse eesmärk on kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid koguda, kuriteojälgi avastada ja asitõenditena kasutatavaid objekte kõrvaldada.<ref>KrMS § 83 lg 1 – RT 19.03.2019, 33.</ref> Vaatlusobjektideks võivad olla sündmuskoht, [[laip]], [[dokument]], muu objekt või asitõend ja posti- või telegraafisaadetis.<ref>KrMS § 83 lg 2 – RT 19.03.2019, 33.</ref>

 

Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse eesmärk on tõendamiseseme asjaolude kohta vaatlusandmeid koguda ja posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis ära võtta.<ref>KrMS § 89 lg 4 – RT 19.03.2019, 33. </ref> Kuna igal inimesel on [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] kohaselt tagatud sõnumite saladus, on vaja taotleda kohtu luba, et sellist uurimistoimingut kuriteo tõkestamiseks või tõe väljaselgitamiseks kasutada.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 298–299. </ref>

 

Äratundmiseks esitamine on uurimistoiming, kus vajaduse korral võib menetleja äratundmiseks esitada kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale isiku, asja või muu objekti.<ref>KrMS § 81 lg 1 – RT 19.03.2019, 33. </ref> Kui tunnistajal või kannatanul ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, on ta siiski kohustatud äratundmiseks esitamisel kaasa töötama. Isik, kes on äratundmiseks esitatud, peab end aga vaadelda laskma ka siis, kui ta on keeldunud ütluste andmisest, ning on kohustatud seda taluma.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 277.</ref>

 

Asja äratundmiseks esitamine on oluline näiteks esemete äratundmiseks, mis on kuriteo seisukohalt tähtsad. Esemetena käsitletakse kuriteoriista või kasutatud abivahendit. Looma äratundmiseks esitamisel esitatakse äratundmiseks esitatav loom koos vähemalt kahe sarnase loomaga.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 286–287.</ref> Kõigist teistest erinev on aga laiba esitamine isiku äratundmiseks, sest sellisel puhul objektikogumit ei moodustata.<ref>KrMS § 81 lg 3 p 1 – RT 19.03.2019, 33.</ref> Laiba äratundmiseks esitamise eesmärk on identifitseerida tundmatu laip.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 287.</ref>

 

Läbiotsimise eesmärke on mitu:

 

Kui läbiotsimise eesmärk on saavutatud või otsitav tõendusvahend antakse välja vabatahtlikult, siis tuleb läbiotsimine lõpetada. Läbiotsimismäärusega on lubatud ainult ühekordne, terviklik läbiotsimine, mis viiakse läbi ühtejärge, ning uue läbiotsimise jaoks tuleb taotleda uus määrus.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 305.</ref> Kui läbiotsimine on lõppenud, antakse läbiotsimise protokolli koopia toimingule allutatud isikule või muu organi esindajale, kes on menetlustoimingus osalenud.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 306.</ref>

 

Uurimiseksperiment on toiming, mille eesmärk on katseliselt välja selgitada, kas uuritava sündmuse asjaolud või toiming esinesid kuriteosündmuse ajal või kas nende olemasolu oli võimalik tajuda.<ref>KrMS § 93 lg 1 – RT, 19.03.2019, 33. </ref> Esinemise võimalikkuse selgitamiseks võidakse uurimiseksperimenti kasutada väga mitmel moel. Näiteks selleks, et välja selgitada konkreetse isiku mingi tegevuse võimalikkus. Samuti võib selline toiming aidata välja selgitada nähtusi, mis mõjutasid uuritava sündmuse käiku. Näiteks, kas on võimalik, et veevool kandis paadi sinna, kust see uurimise käigus leiti. Tajumise võimalikkuse välja selgitamise eesmärk on kontrollida nähtavuse ja kuuldavuse võimalikkust. Näiteks, kas teatud vahemaa kauguselt on võimalik näha või kuulda.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 306.</ref>

 

Vajaduse korral sätestab kriminaalmenetluse seadustik ka asitõendi kasutamise uurimiseksperimendis. Asitõendit on lubatud kasutada kahel juhul: kui selle asendamine võib mõjutada uurimistoimingu tulemusi, kuid sellisel juhul peab olema välistatud asitõendi hävimine, ning kui asitõendit ei ole vaja äratundmiseks esitada isikule, kes osaleb uurimiseksperimendis.<ref>KrMS § 93 lg 3 – RT 19.03.2019, 33. </ref>

 

 

Tõendamisest võib rääkida nii laias kui ka kitsamas tähenduses. Kitsamas tähenduses on tõendamine protsess, kus eeluurimisel kogutakse teavet riikliku sunnijõuga tagatud kohtueelse menetlemise volitusi omava isiku poolt karistusseadustikus kirjeldatud kuriteokoosseisulise teo toimepaneku kohta ning toimepanija kohta karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korras eesmärgiga aidata kaasa õiguskorra taastamisele ja karistusõiguse rakendumisele ühiskonnas. Tõendusteavet kogutakse kuriteokoosseisulise teo toime pannud isiku kohta sellises mahus, mis on vajalik isiku õiguslikke tagajärgi toova otsuse langetamiseks.<ref>U. Krüger. Kriminaalmenetlus: tõendamine kohtueelses menetluses: üldkäsitlus 1. osa. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2005, lk 11–12. </ref>

 

# Muud tegevused, mis võivad esineda või mitte esineda. Näiteks kui menetleja peale esitatakse kaebus, siis kaasneb sellega selgituste nõudmine ning arupärimine menetleja suhtes.<ref>U. Krüger. Kriminaalmenetlus: tõendamine kohtueelses menetluses: üldkäsitlus 1. osa. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2005, lk 14–16. </ref>

 

Tõendi mõiste on defineeritud kriminaalmenetluse seadustikus järgmiselt: „Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.”<ref>KrMS § 63 lg 1 – RT 19.03.2019, 33. </ref> Selleks, et avada tõendi olemust ning tunnuseid, tuleb vaadata tõenditele kehtestatud nõudeid. Need nõudeid ei ole sätestatud ainult kriminaalmenetluse seadustikus, vaid ka teistes kriminaalmenetlusõiguse allikates, nagu Eesti Vabariigi põhiseaduses, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ja normides, muudes asjakohastes õigusaktides ja [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahendites, kus käsitletakse küsimusi, mida ei ole lahendatud muudes eeltoodud allikates.<ref>U. Krüger. Kriminaalmenetlus: tõendamine kohtueelses menetluses: üldkäsitlus 1. osa. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2005, lk 20–21. </ref>

 

Tõendite liigid ja tõendamistoimingud on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatükis.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik – RT 19.03.2019, 33. </ref>

 

Enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist nõuab uurimisasutus [[Maksu- ja Tolliamet|Maksu- ja Tolliametilt]], tööandjalt, muult isikult või asutuselt kahtlustatava või süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamise jaoks vajalikud andmed.<ref>KrMS § 220 lg 1 – RT 19.03.2019, 33. </ref> See on vajalik juhul, kui isikut süüdistatakse või kahtlustatakse kuriteos, mille eest võib määrata varalise karistuse või kohaldada konfiskeerimist.<ref>KrMS § 221 lg 1 – RT 19.03.2019, 33. </ref>

 

Kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis otsustab prokuratuur, millist menetlusvormi kasutades on võimalik kriminaalmenetlust jätkata. Kui prokuratuur on veendunud, et vajalikud tõendid kriminaalasja lahendamiseks on kogutud ning puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on tal kohustus koostada süüdistusakt, millele lisatakse isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb. Süüdistusakt saadetakse prokuratuuri poolt kohtusse ning süüdistusakti koopia kaitsjale.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 321.</ref> Kaitsja peab esitama hiljemalt kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakti ning prokuratuurile selle koopia.<ref>KrMS § 227 lg 1 – RT 19.03.2019, 33. </ref> Kaitseakt sisaldab kaitsja taotlusi kohtule ning isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb.<ref>KrMS § 227 lg 3 – RT 19.03.2019, 33. </ref>