Süüdistus: erinevus redaktsioonide vahel

Kui kriminaalmenetluse ajal leiab kinnitust kuriteo toimepanek ja kõik vajalikud tõendid on kogutud, koostatakse kehtiva kriminaalmenetluse seaduse kohaselt süüdistusakt<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 154.</ref> ning kahtlustatav muutub süüdistatavaks.<ref name=":0">Prokuratuuri kodulehekülg. Seletav sõnastik. – <nowiki>https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik</nowiki>.</ref> Süüdistatav on „isik, kellele on esitatud süüdistus teatud kuriteo toimepanemises ning kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti“.<ref name=":0" />

 

Kahtlustatavale ja süüdistatavale tuleb viivitamata tutvustada tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas keeles ning õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35¹ lg 1 ja 3.</ref> Kui kahtlustatav või süüdistatav isik on kinni peetud või vahistatud, antakse talle viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon, mida tal on õigus hoida oma valduses kinnipidamise või vahistamise aja jooksul (kui isik ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon keeles, mida ta valdab).<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35¹ lg 2.</ref>

 

Sama seaduse vastavalt kahtlustatav ja süüdistatav on kohustatud ilmuma, kui uurimisasutus, prokuratuur või kohus seda nõuab. Samuti peavad mõlemad osalema menetlustoimingus ning järgima uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldusi.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 34 lg 3.</ref>

 

Õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ning kes järgib põhiseadust ja muid seadusi.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2. § 146.</ref> Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetav ja teda karistatakse vastavalt tema süüle; muidu jõustub süüdistatava suhtes õigeksmõistev kohtuotsus.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35 lg 3 ja 4.</ref>