Departemang (Prantsusmaa): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
2. rida:
{{viita}}
Prantsusmaa departemange haldavad valitud [[üldkogud (Prantsusmaa)|üldkogud]] (''conseil général'') ja nende presidendid, kelle vastutuse peamise valdkonna moodustavad arvukate sotsiaalsete ja hoolekandetoetuste, [[Keskharidus Prantsusmaal|keskkoolide (''collège'')]] ehitiste ja tehnilise personali, kohalike teede ning kooli- ja maabusside ja kohaliku omavalitsuse infrastruktuuride koostöö juhtimine. Riigi halduse kohalikud teenused on traditsiooniliselt organiseeritud departemangutasemel, kus [[Prefekt (Prantsusmaa)|prefekt]] esindab valitsust; siiski on piirkonnad saanud selles osas tähtsust alates 2000. aastatest, kus mõned departemangutaseme teenused on läinud piirkonnataseme teenusteks.
29. rida:
Departemangude arv, algselt 83, suurenes aastaks 1809 [[Prantsusmaa esimese keisririigi 130 departemangu|130]]-ni, kui vabariik ja [[Prantsuse esimene keisririik|keisririik]] omandasid territooriume. Pärast [[Napoleon I|Napoleon]]i kaotusi aastatel 1814–1815 andis [[Viini kongress]] Prantsusmaale tagasi tema sõjaeelse suuruse; departemangude arvu vähendati 86-ni, kui kolm algset departemangu jagati. Aastal 1860 omandas Prantsusmaa [[Nice'i krahvkond|Nice'i krahvkonna]] ja [[Savoia]], mis viis kolme uue departemangu loomiseni. Kaks tehti uuest Savoia territooriumist, samas [[Alpes-Maritimes]]'i departemang loodi Nice'ist ja osast [[Var'i departemang]]ust. 89 departemangule anti numbrid vastavalt nende tähestikulisele järjekorrale.
[[Moselle'i departemang|Moselle'i]] ja [[Bas-Rhini departemang]] ning ja enamik [[Haut-Rhini departemang]]ust loovutati [[Saksa keisririik|Saksa keisririigile]] aastal 1871 pärast Prantsusmaa kaotust [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]]. Väike osa Haut-Rhini departemangust jäi siiski Prantsusmaale ja nimetati [[Belfort'i departemang|Belfort'i territooriumi departemanguks]]. Kui Prantsusmaa sai loovutatud departemangud pärast [[Esimene maailmasõda|
[[Île-de-France]]'i reorganiseerimine (1968) ja [[Korsika]] jaotamine (1975) andis veel kuus departemangu, tehes koguarvuks 96. Arvates juurde viis [[ülemere departemang]]u ([[Prantsuse Guajaana]], [[Guadeloupe]], [[Martinique]], [[Réunion]] ja [[Mayotte]]), on koguarvuks 101 departemangu. Aastal 2011 sai 101. departemanguks [[ülemere kollektiivsus]] [[Mayotte]].
43. rida:
Departemangu valitsuse asukoht on tuntud kui [[Prefektuur (Prantsusmaa)|prefektuur]] (''préfecture'') või ''chef-lieu de département'' ja on üldiselt mõningase tähtsusega linn umbes departemangu geograafilises keskpunktis. See määrati vastavalt ajale, mis kulus ratsa reisiks departemangu piirialadelt. Eesmärk oli, et prefektuur peab olema ratsa kättesaadav igast linnast departemangus 24 tunni sees. Prefektuur ei ole tingimata suurim linn departemangus; näiteks [[Saône-et-Loire'i departemang]]us on pealinn [[Mâcon]], kuid suurim linn on [[Chalon-sur-Saône]]. Departemangud on jagatud üheks või mitmeks [[Ringkond (Prantsusmaa)|ringkonnaks]]. Ringkonna pealinna kutsutakse [[Alamprefektuur (Prantsusmaa)|alamprefektuuriks]] (''sous-préfecture'') või ''chef-lieu d'arrondissement''.
Iga departemangu haldab [[Üldkogu (Prantsusmaa)|üldkogu]] (''conseil général)'', mis valitakse kuueks aastaks [[üldised valimised|üldistel valimistel]], kus üldkogu president on departemangu juhataja. Enne 1982. aastat oli departemangu juhataja [[Prefekt (Prantsusmaa)|prefekt]] (''préfet''), kes esindab [[Prantsusmaa valitsus]]t igas departemangus ja nimetatakse [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] poolt. Prefekti
Departemangud on edasi jaotatud [[Prantsusmaa vallad|valdadeks]], mida valitsevad valla volikogud. Aastal 1999 oli Prantsusmaal 36 779 valda. [[Prantsusmaa ülemeredepartemangud|Ülemere territooriumidel]] mängivad mõned vallad rolli departemangu tasemel. Riigi pealinn [[Pariis]] on nii vald kui ka departemang.
Mandri-Prantsusmaal ([[Prantsusmaa emamaa]], väljaarvatud [[Korsika]]) on departemangu [[mediaan]]pindala 5965 km². 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli departemangu mediaanrahvaarv Mandri-Prantsusmaal 511 012 asukat. Enamuse departemangude pindala on 4000 ja 8000 km² vahel ning rahvaarv on 320 000 ja 1 miljoni vahel. Pindalalt suurim on [[Gironde'i departemang]] (10 000 km²), samas väikseim on Pariis (105 km²). Kõige rahvarikkam on [[
Departemangud on nummerdatud: nende kahekohalised numbrid esinevad [[sihtnumber|sihtnumbrites]], [[INSEE]] koodides (sealhulgas "sotsiaalkindlustuse numbrid") ja [[Prantsusmaa mootorsõidukite registreerimisnumbrid|sõidukite numbrimärkides]]. Algul vastasid numbrid departemangude nimede tähestikulisele järjekorrale, kuid mitmed on oma nimesid muutnud, nii pole vastavus enam täpne. [[Korsika]] jaoks ei ole enam numbrit 20, vaid selle asemel on 2A ja 2B. Korsika sihtnumbrid või aadressid mõlemas departemangus algavad siiski 20-ga. Kahekohalist koodi "98" kasutatakse [[Monaco]] poolt. Koos [[ISO 3166-1 alpha-2]] maakoodiga FR moodustavad numbrid [[ISO 3166-2]] riigi alljaotuste koodid emamaa departemangudele. Ülemere departemangud kasutavad kolme numbrit, näiteks 971 Guadeloupe jaoks (vaata tabel allpool).
53. rida:
=== Parteipoliitilised eelistused ===
Neid kaarte ei saa kasutada kui kasulikke vahendeid valijate eelistuste kohta, kuna üldkogud valitakse kahevoorulises süsteemis, mis järsult piirab äärmuslaste võimalusi, niikaua, kui neid ei toeta ühes kahest voorust mõõdukas partei. Pärast 1992. aasta valimisi omasid vasakpoolsed enamust vaid 21
<gallery>
| |||