Eesti mütoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

 

Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati laialdaselt koguma, talletama ja uurima alles [[19. sajand]]il, kui kooliharidus ja [[teaduslik maailmapilt]] olid mütoloogia elemendid tõrjunud vaimse [[kultuur]]i ääremaadele. Samas oli [[romantism]]i ja rahvusliku ärkamise ajastu kultuuritegelastel tugev kiusatus anda eestlastele antiikkultuuridega võrreldav [[jumal]]ate ja kangelaste [[panteon]].

 

==Mütoloogilised olendid==

 

*[[Kidur]]

=== Näkineitsi ===

[[Näkk]]e kirjeldatakse kui kauneid, heledate pikkade juustega naisterahvaid. Nad elavad nii meres, jõgedes kui järvedes. Ilusatel suveõhtutel istuvad näkid veekogu äärsele kivile, laulavad imeilusa häälega laulukesi ja kammivad kuldkammiga oma pikki juukseid. Vahel kirjeldatakse neid ka kannelt mängimas ja laulmas. Näkid ilmutavad end heledais riideis noorte neiudena, lapsega naistena, väikeste tüdrukutena või loomadena. Loomadest kas helehalli või valge hobuse või vasikana.<ref name=":1" />

Inimesena näkid end teistele ei näita. Loomana aga lähevad nad veest välja laste juurde, lasevad end paitada ja endile selga ronida, et lapsi kergemini vette meelitada.<ref name=":1" /> Kuigi inimkujul on näkid tavaliselt võrdlemisi arad, siis vahel meelitavad nad inimesi enda juurde vette ning seejärel uputavad nad. Arvatakse, et eriliselt ohustatud on näkkide poolt noormehed, keda neiud üritavad enda juurde vette saada. Selle kohta on kaks peamist seletust. [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|F.R Kreutzwald]] kujutab oma jutustustes näkineidu kui üksikut veealust hinge, kes ilusat noormeest endale seltsi tahab. [[Matthias Johann Eisen|M. J. Eisen]] aga kirjeldab näkke kui kurje hingi, kes tahavad noormehi vette meelitada, et neile õnnetu armastuse või pettumise eest kätte maksta.<ref name=":1" /> Mõningates jutustustes on täheldatud ka näkineiu püüdu nutva lapsena inimesi enda juurde vette kutsuda.<ref name="bAxuX" /> Kui aga keegi näki nime paljastab või Jumala nime suhu võtab, pageb näkineid kiiresti vette tagasi.<ref name="3v2xh" />

 

=== Peko ===

[[Peko]]t arvatakse alguse saavat viikingitest. Setu rahvausundis on Peko viljakusjumal, mida esindas puust, mõnel pool ka vahast, inimesekuju. Kuju liikus aastast aastasse erinevasse talupidamisse.<ref name=":6" />

Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi. Pärast kevadist külvi leidis aset kevadine pidu, millest võtsid osa peremees ja perenaine, kuid sügisesel peol osalesid ainult mehed. Peko järgmine talust talusse liikumine otsustati sügisesel peol. Õhtul kogunesid mehed peo korralduspaika ja sõid igaüks oma leivakotist, pöörates teiste poole selja. Seejärel paluti Pekolt kaitset oma talule, viljale ja karjale. Seejärel tõmmati veriliisku. Veriliisk seisnes selles, et mehed jooksid õuele kokku ja hakkasid rüselema ning üksteise eest üle aia hüppama. See, kellel esimesena veri lahti, sai järgnevaks aastaks Peko peremeheks. Peko uus omanik, Peko papp, viis kuju koju valge lina sees.<ref name=":6" /> Ta võis kogu järgneva aasta Pekot enda kodus hoida ning tema ülesandeks oli korraldada järgmine pidustus jumala auks.<ref name="3GMnV" />