Redaktsioon: 4. mai 2019, kell 16:01 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. oktoober 2019, kell 17:36 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[~~Pilt~~Fail:KL CoreMemory.jpg\|pisi\|1024 bitti sisaldav 32 × 32 ferriitmälu]] {{Mälu_tüübid}} '''Ferriitmälu''' (ingl. ''magnetic-core memory'') on [[muutmälu\|suvapöördusega]] [[säilmälu]], kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi – südamikke, millest igaüks talletab ühte [[bitt]]i. Südamik võib olla [[Magneetumine\|magnetiseeritud]] kas päripäeva või vastupäeva, need olekud määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt 0 ja 1). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda või muuta iga südamiku magneetumissuunda. Ferriitmälu ei vaja info säilitamiseks toidet, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub – toimub hävitav lugemine. 25. rida: ==Tööpõhimõte== === Lugemine === [[~~Pilt~~Fail:Ringkernspeicher hysteresekurven.agr.png\|pisi\|Südamiku [[hüsterees]]isilmus ning sellel liikumine lugemisoperatsiooni käigus. Olenevalt südamiku algsest magneetumissuunast, lugemise käigus tekib või ei teki vooluimpulssi tagasiside traadil]] Südamikul asuva info lugemiseks püütakse see seada asendisse 0. * Kui loetav südamik oli juba asendis 0, siis südamiku magneetumissuund ei muutu; * ~~Kui~~kui loetav südamik oli asendis 1, siis südamiku magneetumissuund pöördub ja põhjustab sellega tagasisidetraadil pingeimpulsi. Kuna lugemise käigus südamikel olev info kustub, tuleb selle säilimiseks loetud info uuesti tagasi kirjutada. Selle eest hoolitseb arvuti mälu haldav elektroonika. 42. rida: ==Probleemid== Südamiku hüstereesisilmus sõltub temperatuurist, mistõttu tuleb erinevatel temperatuuridel kasutada kirjutamiseks ja lugemiseks erinevaid voolutugevusi. Kasutamise käigus aga südamikud soojenevad. Probleem tõuseb esile eriti siis, kui ühte südamikku adresseeritakse ~~mitmeid~~mitu ~~kordi~~korda lühikese aja jooksul.<ref name="KknVL" /> Üheks lahenduseks on [[termistor]]ide kasutamine, mille abil mõõdetakse südamike temperatuuri ja korrigeeritakse vastavalt voolutugevusi. Teine lahendus on kogu mälu hoidmine püsival temperatuuril. Selleks soojendatakse mälu ruumi temperatuurist kõrgemale ja hoitakse stabiilsena, näiteks õlivanni abil. Ferriitmälu kasutamisel on tähtis vaid temperatuuri püsivus. Püsiva temperatuuri hoidmine soojendamise teel on palju lihtsam kui jahutamise teel.<ref name="RedOrbit" /> Ferriitmälude valmistamine oli keerukas ja ~~tolleagsete~~tolleaegsete masinatega võimatu, mistõttu valmistati neid käsitsi. Töölised kasutasid peenikeste traatide läbi südamike viimiseks stereomikroskoope.<ref name="EdwinD" /> ==Omadused== Viiekümnendate alguses olid südamikud ~2 mm suurused, kuid 1970. aastate lõpuks oli need vähenenud suuruseni ~0,4 mm. Sama aja jooksul tõusis taktsagedus 200 kHz-st üle 1 MHz-ni,<ref name="BenNorth" /> mälu maht aga paisus kuni 2 miljoni südamikuni.<ref name="BrentHilpert" /> == Viited ==

Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel