Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
P seadusakt > õigusakt
65. rida:
Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist: ® või ™. [[USA]]-s on nende kasutamine täpselt reguleeritud, nimelt võib tähist ™ kasutada koos iga kaubamärgiga, kuid tähist ® võib kasutada ainult kaubamärgiomanik koos registreeritud kaubamärgiga.<ref name="WJvPt" />
 
Eesti [[kaubamärgiseadus]]es on sätestatud, et kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või –märget-märget, kuid ei ole täpsustatud, milline see tähis on. Eesti keelest lähtuvalt võiks registreeritud kaubamärgi tähis olla ® (lähtuvalt sõnast ''registreeritud''), mitte ™, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast ''trademark''. Hoiatustähise õige paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel.
 
== Oskussõnavara ==
 
[[Termin]]eid "mark", "[[bränd]]" ja "[[logo]]" kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe [[ettevõtja]] kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või [[logo]]. Mõiste ''brand'' (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.
 
Eestis kaubamärkide suhtes tõenäoliselt kõige sagedamini väärkasutatud termin on [[patent]]eerimine. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. [[Patent]] on dokument, mis tõendab [[autorsus]]t, [[prioriteet]]i ja [[patendiomanik]]u ainuõigust [[leiutis]]ele.<ref name="ZjWHB" /> Seega puudutab termin "[[patent]]imine" üksnes [[leiutis]]i, mitte teisi [[intellektuaalomand]]i liike.
 
Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse [[sünonüüm]]iks, on see muutunud [[üldnimetus]]eks (''Genericized Trademark'' <ref name="qmsCH" />) ja kaubamärgiomanikul ei pruugi enam õnnestuda selle tähise kasutamise ainuõigust maksma panna. Näiteks sellised sõnad nagu [[TEFLON]], [[LYCRA]] ja [[ASPIRIN]] võivad mõjuvad kaupa kirjeldavatena, kuigi need on Eestis registreeritud kaubamärgid, millel ei olnud algselt kirjeldavat tähendust.<ref name="ZVyVI" /> Kaubamärk [[ASPIRIN]] registreeriti Eestis esmakordselt 11.10.1921 "farmatsätiliste produktide" tähistamiseks (omanik Friedrich Bayer & Ko) <ref name="yAZAO" /> Ka sõna [[THERMOS]] võeti kunagi kasutusele kaubamärgina. Kaubamärk [[ETERNIT]] muutus Eestis teatud [[ehitusmaterjal]]i [[sünonüüm]]iks [[nõukogude periood]]il ja pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] see sõna kaubamärgina õiguskaitset ei saanud, kuigi paljudes riikides on see registreeritud kaubamärk.<ref name="XS5nH" />
80. rida:
 
Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma [[õigusakt]]idest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse ja kolmandatel isikutel on võimalus see otsus vaidlustada. Riigiti ja piirkonniti kaubamärkide registreerimise kaks suurimat erinevust on:
* amet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki üksnes [[eristusvõime]] hindamise seisukohast (s.t ei kontrolli vastuolu varasemate kaubamärkidegakaubamärkide, [[ärinimi|ärinimedegaärinimede]] jms.ja ningmuu sellisega ning need vastuolud tuleb lahendada hilisema [[vaidlustamine|vaidlustamise]] käigus);
* amet kontrollib ekspertiisi käigus nii kaubamärgi eristusvõimet kui ka vastuolusid varasemate õigustega.
 
Õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamise ainuõigus kuulub selle omanikule üldjuhul nende kaupade ja/või teenuste osas, mille suhtes märk on registreeritud või [[üldtuntus]]e omandanud. Kasutamise ainuõigus kehtib ka eelnimetatud kaupade ja teenustega samaliigiliste kaupade ja/või teenuste suhtes. [[üldtuntud kaubamärk|Üldtuntud kaubamärgi]] õiguskaitse võib hõlmata ka teist liiki kaupu ja teenuseid. Siin saab määravaks asjaolu, kas asjaomaste kaupade või teenuste [[tarbija]] võib saada eksitatud kauba või teenuse päritolu suhtes või mitte. Näiteks kui [[üldtuntud kaubamärk|üldtuntud kaubamärgiga]] "[[Coca-Cola]]" tähistatakse päikeseprille, võib tarbija eeldada seost "[[Coca-Cola]]" kaubamärgi omaniku [[The Coca-Cola Company]]-<nowiki/>ga, kuigi karastusjoogid ja päikeseprillid ei ole samaliigilised kaubad. Tarbija jaoks tundmatute kaubamärkide puhul sellist seost ei teki.
 
Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.
117. rida:
== Eristusvõime ==
 
[[Eristusvõime]] on kaubamärgi põhiomadus ja kaubamärgiõiguse oluline termin. Kaubamärki saab registreerida üksnes siis, kui see täidab kaubamärgi funktsiooni, s.t on eristusvõimeline. [[Eristusvõime]] hindamisel on määravaks kaubamärgi mõju tarbijale.
 
Üldjuhul on eristusvõimelised:
* tehissõnast või -sõnadest koosnevad tähised. Näiteks sõnal [[KODAK]] (omanik [[EASTMAN KODAK COMPANY]]) ei olnud tähendust enne kui see kaubamärgina kasutusele võeti.<ref name="SswQT" />
* suvalisest sõnast või suvalistest sõnadest koosnevad tähised, s.t kaubamärk koosneb keeles olemasolevast sõnast või sõnadest, mida kasutatakse tähenduseta kontekstis. Nendel sõnadel on tähendus, kuid neid kasutatakse seoses kaupade või teenustega, millel ei ole seost selle tähendusega. Näiteks kaubamärk [[APPLE]] ([[õun]]), mida kasutatakse [[arvuti]]te tähistamiseks (omanik [[Apple Computer, Inc.]]) <ref name="KkwKi" />.
* viitavad tähised, mis vihjavad kauba või teenuse liigile, kvaliteedile või muule omadusele, aga ei kirjelda neid omadusi otseselt ja nõuavad selle omaduse äratundmiseks tarbijalt kujutlusvõimet. Viitavad kaubamärgid käivitavad tarbija tajumis- ja kujutlusvõime. Näiteks kaubamärk VÕRQUTAJA arvutivõrkude paigaldus- ja hooldusteenuste tähistamiseks (omanikud Võrqtaja Kohtvõrgud OÜ ja OÜ Vöödiline Võrqtaja) <ref name="LRHMU" />.
126. rida:
Üldjuhul ei ole eristusvõimelised:
* kirjeldavad tähised, s.t sõnad või sõnaühendid, millel on tähistatavate kaupade või teenustega seoses otsene tähendus. Näiteks sõna [[APPLE]] ([[õun]]) õunte tähistamiseks.
* tavapärased tähised, s.t tähised, mida ei saa nimetada kirjeldavateks, kuid mis ei täida kaubamärgi funktsiooni nende sagedase kasutamise tõttu. Näiteks sõnad grupp, keskus, originaal, ''classic, line, centre'', lühendid AS, OÜ jmt. Eristusvõimetud on ka tavapärased [[pakend]]ite kujutised.
* üksik [[värvus]].
 
== Omandatud eristusvõime ==
 
Loomupärase eristusvõimeta kaubamärk ei ole registreeritav. Ent enamikus piirkondades on sellise märgi registreerimine võimalik siis, kui [[kaubamärgiomanik]] suudab näidata, et kaubamärgi kasutamise tulemusena seostab asjaomane tarbija seda märki teatud kaupade või teenuste osas kindla kaubandusliku päritoluga, s.t [[kaubamärgiomanik]]uga. Kui kaubamärgi- või patendiamet leiab tõendusmaterjalidest lähtuvalt, et kaubamärk on eristusvõime omandanud, võib amet selle registreerida. Ka Eesti kaubamärgiseaduses on selline säte olemas (KaMS § 9 lõige 2).
 
Tõendusmaterjalide sisu ei ole kindlaks määratud, kuid tavaliselt osutuvad kõige efektiivsemaks müüginumbrid, reklaamikulud ja näited reklaammaterjalidest koos kuupäevadega. Õigesti koostatud [[tarbijauuring]]ud võivad näidata, et tarbijad seostavad loomupoolest eristusvõimetut kaubamärki selle omaniku ja tema kaupade või teenustega. Tõendeid kasutamise kohta saab arvestada ainult siis, kui need katavad nõutava ajavahemiku enne taotluse esitamist ja on seotud piirkonnaga, kus registreerimist taotletakse.
137. rida:
== Otsingud ==
 
Kaubamärgi valikul ja enne registreerimistaotluse esitamist on soovitav teha otsinguid varasemate õiguste kohta, et vältida konflikte ja rahalist kaotust. Otsinguid varasemate kaubamärkide ja [[ärinimi|ärinimede]] kohta tuleks tavaliselt teha vastava piirkonna pädeva asutuse [[andmebaas]]is.<ref name="6tr5q" /> [[USA]]-s on kaubamärgiomanikel ka registreerimata õigused, seega seal kaubamärgi registreerimist taotlema asudes tuleks teha otsinguid lisaks kaubamärgiregistrile ka kohalikes [[ärikataloog]]ides ja -[[ajakirjandus]]es.
Otsides sarnaseid tähiseid kaubamärgi sõnalise osa järgi tuleks arvestada sellega, et leiaks üles ka sarnased sõnad, mitte ainult identsed. Üldjuhul on oluline leida üles varasemad õigused samas tegevusvaldkonnas.
159. rida:
=== Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem ===
 
[[EL-iEuroopa Liidu kaubamärgisüsteem]] kehtib [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tervikuna, seega kaubamärgi registreerimine [[Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet]]is ([[EUIPO]]),<ref name="aXLKi" /> mis tegeleb kaubamärkide ja [[tööstusdisainilahendus]]tega, annab kaitse kogu [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Ent [[EL-i kaubamärgisüsteem]] ei asenda [[liikmesriik|liikmesriigisiseseid]] registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt.
 
=== Madridi süsteem ===
180. rida:
[[Autoriõigus]]ega kaitstakse originaalset kirjandus-, kunsti-, filmi-, muusika- jm loomingut. Erinevalt [[tööstusomand]]ist tekib see kaitse iseenesest [[teos]]e loomisega ja kestab tavaliselt [[autor]]i eluajal ning 70 aastat peale [[autor]]i surma.<ref name="lNgW3" />
 
Kuigi [[intellektuaalomand]]ialased [[seadusaktÕigusakt|õigusaktid]]id on erinevad, võib mõni ese või [[teos]] olla kaitstav mitme [[seadus]]e alusel. Näiteks originaalne [[pakend]]i väliskuju võib olla kaitstav nii kaubamärgina kui ka [[tööstusdisainilahendus]]ena. [[Film]]i või [[raamat]]u pealkiri, tegelase nimi või kujutis on kaitstud [[autoriõigus]]e alusel, kuid võivad saada kaitse ka kaubamärgina.
 
== Vaata ka ==